teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ilya Prigogine’i ideede kriitikast Jean Bricmont’i poolt<br />
ümber korraga silmas kogu dünaamikat, s.o nii klassikalist kui ka<br />
kvantmehaanikat, aga samuti ka relatiivsusteooriaid, kusjuures keskne<br />
on kvantkaose mõiste. A<strong>ja</strong> sümmeetria rikkumine peab tema järgi toimuma<br />
korraga kõigis neis teooriates. Ilya Prigogine on algusest peale<br />
taotlenud makroskoopilise <strong>ja</strong> mikroskoopilise kirjelduse, termodünaamika<br />
ning mehaanika <strong>ja</strong> kvantmehaanika ühendamist. Suured Poincaré<br />
süsteemid on termodünaamiliste süsteemidega assotsieeritavad matemaatilised<br />
abstraktsioonid. Nad funktsioneerivad nn termodünaamilisel<br />
piiril — osakeste arv <strong>ja</strong> neist moodustuva süsteemi ruumala lähenevad<br />
lõpmatusele, kuid nii, et osakeste arvu <strong>ja</strong> ruumala suhe jääb lõplikuks <strong>ja</strong><br />
konstantseks. Niisugustes tingimustes pole va<strong>ja</strong> arvestada pinnaefekte.<br />
Suurtele Poincaré süsteemidele (kui matemaatilistele mudelitele) vastavates<br />
looduslikes süsteemides on osakeste vaheline vastastikmõju lakkamatu,<br />
mistõttu ongi viimastes võimalik pöördumatu liikumine termodünaamilise<br />
tasakaalu suunas. Integreeritavatele (väl<strong>ja</strong>lülitatava<br />
vastastikmõjuga) mudelitele vastavates süsteemides see võimalik ei ole<br />
(osakeste impulsid jäävad invariantseteks).<br />
4. Konstrueeritavad versus mittekonstrueeritavad süsteemid<br />
Jean Bricmont on oma kriitikas rünnanud üksnes Prigogine’i teooriate<br />
vahepealseid arenguetappe (deterministlik kaos, pagari teisendus jm).<br />
Kõik tema toodud näited (nt pil<strong>ja</strong>rdikuul piisavalt siledal laual, nii et<br />
hõõrdumise saab teatud a<strong>ja</strong> jooksul arvestamata jätta) puudutavad<br />
lõpliku arvuga mikroskoopiliste muutu<strong>ja</strong>tega süsteeme, kust reaalne<br />
pöördumatus jääb väl<strong>ja</strong>. Kui Ilya Prigogine läheb oma arutlustes pöördumatusest<br />
väl<strong>ja</strong>poole inimese konstrueerivat tegevust, siis Jean Bricmont<br />
piirdub oma arutlustes pöördumatuse allikast süsteemidega (nt<br />
külmkapp), mis on inimese konstrueeritud. Inimese konstrueeriva tegevuse<br />
raamidest väl<strong>ja</strong>poole ulatuvaid Prigogine’i arutlusi olen käsitlenud<br />
paljudes artiklites. Siinkohal soovitan huvilistel tutvuda ühega viimastest<br />
(Näpinen 2004a).<br />
Järgnevalt vaatlen Jean Bricmont’i mõnda seisukohta punkthaaval.<br />
155
Change language