teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
147<br />
Tõe mõiste 20. sa<strong>ja</strong>ndi teadusfilosoofias<br />
tõenduse kahepoolset vastastikseost avades; teooria <strong>ja</strong> osutatava vahelise<br />
seose ning teooriat tõendavat faktimater<strong>ja</strong>li analüüsides. Teooria väited<br />
käivad otseselt idealiseeritud objektide <strong>ja</strong> nende süsteemide kohta, seega<br />
teooria vahetu võrdlus tegelikkusega on põhimõtteliselt võimatu. Metodoloogiline<br />
uurimistöö peab seetõttu keskenduma hoopis teooria <strong>ja</strong> tegelikkuse<br />
kõikvõimalike “vahendusahelate” — idealiseeritud objektide,<br />
teoreetiliste mudelite, määratluste, empiirilise <strong>ja</strong> semantilise interpretatsiooni,<br />
teooria <strong>ja</strong> empiiria seoste var<strong>ja</strong>tud detailsemate aspektide, teadusteadmise<br />
metateoreetilise taseme, uurimistegevuse ideaalide <strong>ja</strong> normide<br />
jms — analüüsile klassikalise tõekontseptsiooni nüüdisraamistuses, seda<br />
järkjärgult süvendades <strong>ja</strong> avardades. Autori hinnangul on selles suunas<br />
kõige väl<strong>ja</strong>paistvamaks saavutuseks V. S. Stjopini teadusteadmise<br />
tervikkontseptsioon (vt Stjopin 2000 <strong>ja</strong> 2006).<br />
Loogilise positivismi paradigma purustanud alternatiivsed metodoloogilised<br />
kontseptsioonid ei ole pakkunud (erinevate lähenemisviiside)<br />
ühisosana ühtki metodoloogilist printsiipi või normi, mida ei oleks<br />
seatud kahtluse või terava kriitika alla. Feyerabendi töödes tõusis<br />
teadusfilosoofia “mässule” teaduse enese vastu. Kui kaob piir teaduse <strong>ja</strong><br />
religiooni, teaduse <strong>ja</strong> müüdi vahel, siis on oht kaduda ka teadusfilosoofial<br />
kui teadustunnetuse teoorial. Viimastel aastakümnetel ongi olnud<br />
täheldatav paljude uuri<strong>ja</strong>te huvi nihkumine teadusfilosoofia tervikkäsitlustelt<br />
teaduse sotsioloogia, teadusliku teadmise sotsioloogia kui<br />
uue radikaalse uurimisprogrammi ning hermeneutika suunas (vt Lõhkivi<br />
1998). Lisaks kahele ülal toodud ilmsemale põhjusele taolise mastaapse<br />
probleemsituatsiooni tekkimises tuleb kindlasti väl<strong>ja</strong> tuua veel ka paarkolm<br />
sügavamat põhjust.<br />
Kolmandaks, modernismia<strong>ja</strong>stu tunnetusfilosoofia tuumast — representatiivsuse<br />
paradigmast — lahtiütlemine on kaasa toonud põhimõttelised<br />
muudatused teadusfilosoofia peavoolu kontseptsioonides, sh<br />
teadmise <strong>ja</strong> tõe käsitamises. Kui Popperil nõrgenes tõde (tõe kriteeriumi<br />
puudumise tõttu) teadustegevust orienteerivaks ideaaliks, psühholoogiliseks<br />
abivahendiks teadlaste otsingutes, siis Kuhni paradigma ei ole<br />
reaalsuse kirjeldus, tegelikkuse esitus, vaid peamurdmisülesannete<br />
lahendamise vahend. Niisugune teadus on vaid instrument ( müüdi, argiteadvuse,<br />
ideoloogia jms kõrval) erinevate praktikate organiseerimiseks!<br />
Feyerabend arendas uued lähteideed järjekindlalt epistemoloogilise
Change language