teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
53<br />
“Piirilepingud” teaduses<br />
teeti <strong>ja</strong> usaldusväärsust, õigust anda “õigeid” looduse tõlgendusi. Nõnda<br />
ei ole teaduse teooriate ratsionaalsus iseenesest episteemilise autoriteedi<br />
allikas, vaid ratsionaalsuse piirid episteemilise autoriteedi kindlusta<strong>ja</strong>na<br />
määratletakse sellistena teadlaste poolt — teadlastel on ühiskonnas<br />
selline positsioon, mis võimaldab neil niisuguseid piire tõmmata.<br />
Gieryni järgi me võime rääkida piiride kindlustamisest teaduses kolmes<br />
tähenduses:<br />
1) piiri määratlemine sotsiaalse kontrolli vahendina — nii tõmmatakse<br />
teaduse <strong>ja</strong> pseudoteaduse piir, teaduse <strong>ja</strong> harrastusteaduse piir, peamine<br />
eesmärk on saavutada <strong>ja</strong> kaitsta teaduse eelispositsiooni;<br />
2) piiride laiendamine — võitlus selle eest, kes on “tõeline” ekspert, nt<br />
teaduslik <strong>ja</strong> nn rahvapsühholoogia, teadus <strong>ja</strong> religioon, teadus <strong>ja</strong><br />
eetika — mõlemal pool piiri laienemise soov;<br />
3) autonoomia — teadust on va<strong>ja</strong> kaitsta katsete eest muuta teadus<br />
kellegi teise töövahendiks, nt tehniliste lahenduste pakku<strong>ja</strong>ks, ma<strong>ja</strong>nduse<br />
edenda<strong>ja</strong>ks, tellimuste täit<strong>ja</strong>ks.<br />
Võib tekkida küsimus, kas siin siiski ei ole eeldatud midagi üldist <strong>ja</strong><br />
teadusele olemuslikku, mida kultuurikaardid kas paremini või halvemini<br />
esitavad? Gieryn vastab eitavalt. Piirid kehtestatakse, räägitakse läbi iga<br />
kord erinevas konkreetses kultuurikontekstis. Tõsi, arvesse tulevad ka<br />
varasemad piirid, “läbirääkimiste” tavad, alternatiivsed tõlgendusviisid.<br />
Gieryn toob paralleeli topograafiliste kaartidega — kui mingi piirkonna<br />
kaardil ei ole mägesid, ei tähenda see, et mägesid üldse olemas ei<br />
ole. Teiselt poolt, me teame, et USA osariikide piirid on küll kaartidel,<br />
kuid metsas matka<strong>ja</strong> ei pruugi märgata, millal ta on osariigi piiri ületanud.<br />
Nii ei ole Gieryni arvates ka teadust lihtne lokaliseerida. Lisaks<br />
laborile <strong>ja</strong> teadusväl<strong>ja</strong>annetele, teaduslikele faktidele <strong>ja</strong> teooriatele on<br />
teadusel koht inimeste teadvuses — inimestel on mingi arusaam<br />
teadusest, mingid ootused teaduse suhtes. Samuti on teadusel kindel<br />
koht bürokraatlike protseduuride süsteemis. Nõnda me lokaliseerime<br />
teaduse iga kord lähtudes varasematest kultuurikaartidest.<br />
Nii võiks öelda, et ka meie kultuurikaart teaduslike tegelikkuse<br />
representatsioonide kohta va<strong>ja</strong>b omakorda kultuurilisele kaardile paigutamist<br />
<strong>ja</strong> see omakorda järgmisele kaardile <strong>ja</strong> niiviisi võib jätkata lõpmatuseni.
Change language