teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
71<br />
Mälu paigad <strong>ja</strong> valged laigud<br />
Seega, kui valgete laikude diskursust ka esitati NLKP poolt objektiivse<br />
diskursusena, siis oli see ebaadekvaatne. Objektiivne diskursus<br />
tähendab võimalust uurida väitekompleksi kehtivust selle esita<strong>ja</strong>te omadustest<br />
jm sõltumatult. Tekstide/väidete objektiivne analüüs saab toimuda<br />
vaid demokraatlikel eeldustel <strong>ja</strong> diskursiivsete piirangute puudumisel<br />
(vt Loone 1995a: 11–12). Niisugused piirangud aga jäid avalikult või<br />
var<strong>ja</strong>tult kehtima.<br />
Ebaaususe eeldus (püütakse saavutada deklareeritavast erinevat tulemust)<br />
muudab mistahes objektiivse mõttevahetuse raskeks. Ebaaususe<br />
eelduse puhul püüab diskursuse käiku lask<strong>ja</strong> vältida või kontrollida<br />
kriitilist arutelu (Loone 1995b: 41). Kontrolli säilitamise imperatiiv<br />
kuulus nõukogude režiimi olemusse. Vaevaliselt edenes sõltumatu kontrolli<br />
nõude täitmine (sisuliselt tsensuuri kaotamine selle erinevates<br />
vormides). Viimane eeldab, et tõendid/argumendid ei tohi olla vaid ühe<br />
osapoole kontrolli all — valgete laikude diskursuse kontekstis tähendab<br />
see võimu seatud diskursiivsete raamide (teaduse parteilisuse nõude)<br />
kõrvaldamist <strong>ja</strong> arhiivide avanemist. Üsna loomulik, et kui ebaaususe<br />
eeldus on jõus või seda kahtlustatakse, siis asendub objektiivne diskursus<br />
kõrvase de-ideoloogiseerimisega (pal<strong>ja</strong>stamisega) <strong>ja</strong> argumentum<br />
ad hominem-tüüpi argumenteerimisega (nagu see ka Eestis juhtus).<br />
Nn perestroika kontekstis on oluline rõhutada, et see, millises suunas<br />
a<strong>ja</strong>loo uurimine võis areneda, kui kaugele lubatakse isegi möödaniku<br />
faktilise külje rekonstrueerimisel minna, jäi demokraatia defitsiidi tõttu<br />
vaadeldava perioodi lõpuni probleemseks. Esiteks, kuigi avalikustamine<br />
sai üldtunnustatuse, ei olnud valgete laikude likvideerimine selgelt<br />
programmiliselt väl<strong>ja</strong> kuulutatud poliitika. Marksism-leninism jäi<br />
ametlikuks <strong>ja</strong> valitsevaks ideoloogiaks, mille ülemvõim kehtestati<br />
administratiiv-terroristlikul teel (praktikas jäi see valitsema veel nel<strong>ja</strong>ksviieks<br />
aastaks). Eestis ei olnud selle ideoloogia õigsusse vähemalt suur<br />
osa a<strong>ja</strong>loolasi kunagi uskunud (vt Loone 1990). Teiseks, avalik kahtlus<br />
Vene Impeeriumi legitiimsuses (väide, et Baltimaad on okupeeritud) jäi<br />
õiguslikus mõttes kuriteoks (kriminaalselt karistatavaks). Neil eeldustel<br />
sisaldus (vt Loone 1995a: 11) valgete laikude retoorika eestlaste<br />
vaatenurgast mitmeid täiendavaid ebaaususe eeldusi. Moskvas oldi üsna<br />
hästi kursis, mida Balti riikides Stalini-Hitleri paktist arvati, püüdes<br />
blokeerida selle sattumist avalikustamisele kuuluvate laikude hulka.
Change language