teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Andres Soosaar<br />
fundamentaalseid füüsikaseadusi ülejäänud otsestest põhjuslikest<br />
seadustest ning neid viimaseid saab kõiki seletada läbi as<strong>ja</strong>sse puutuva<br />
mehhanismi. Selline <strong>ja</strong>otus sobib päris hästi bioloogias kehtivate seaduspärasuste<br />
<strong>ja</strong>oks, mida püütakse just teatud põhjuslike seoste kaudu<br />
seletada. Näiteks võiks olla siin Mendeli seadused, kus tunnuste pärandumise<br />
teatud mustreid seletatakse sugurakkudes oleva geneetilise mater<strong>ja</strong>li<br />
<strong>ja</strong> nende interaktsioonide kaudu. Glennanil jääb lahtiseks fundamentaalsete<br />
seaduste seletamine, kuid tema arvates jääb nii või teisiti<br />
mehhanismide rakendatavus <strong>ja</strong> seletuslik jõud nende korral kasinaks.<br />
Peter Machamer kolleegidega (2000) on mehhanismidest mõeldes<br />
lähtunud just konkreetsetes teadustes (molekulaarbioloogia <strong>ja</strong> neurobioloogia)<br />
toimuvast ning nemadki tõdevad, et paljudes teadusvaldkondades<br />
peetakse sageli piisavaks seletust, mis kirjeldab adekvaatselt<br />
as<strong>ja</strong>ssepuutuvat mehhanismi. Nende määratluse kohaselt “on mehhanismid<br />
entiteedid <strong>ja</strong> aktiivsused, mis on organiseeritud nõnda, et nad on<br />
produktiivsed regulaarsete muutuste tarvis nende algusest lõpuni ehk<br />
nende, s.t regulaarsete muutuste, algtingimustest lõpptingimusteni“<br />
(Machamer et al. 2000: 3). Nende arvates on mehhanismid ka mingi<br />
fenomeni ilmnemise <strong>ja</strong> selle toimumisega seotud protsessi seletamiseks.<br />
Samuti on nad veendunud, et mehhanismi struktuuri kuuluvad nii entiteedid<br />
(koos nende omadustega) kui ka aktiivsused, kusjuures aktiivsused<br />
sisalduvad entiteetides <strong>ja</strong> on muutuste produtseeri<strong>ja</strong>teks. Mehhanismi<br />
täielik kirjeldus väljendab lünkadeta produktiivset pidevust algtingimustest<br />
lõpptingimusteni. Samas leiavad nad mehhanismidest entiteetide<br />
<strong>ja</strong> aktiivsuste mõistetes mõtlemiseks kolme tüüpi õigustusi,<br />
milleks on ontilised, deskriptiivsed <strong>ja</strong> episteemilised õigustused. Mehhanismide<br />
ontiliseks seletamiseks peavad olema kaasatud nii entiteedid kui<br />
ka aktiivsused. Nad rõhutavad selgesti oma vaate dualistlikku iseloomu,<br />
mis ei võimalda mehhanisme taandada ei puhtalt substantivistlikele ega<br />
protsessiontoloogiatele. Selles käsitluses on aktiivsused põhjuste tüübid<br />
ning seadused molekulaar- <strong>ja</strong> neurobioloogia kontekstis determineeritud<br />
regulaarsused. Mehhanismide deskriptiivsest adekvaatsusest rääkides<br />
teevad autorid panuse mehhanismide erinevatele skemaatilise kujutamise<br />
võimalustele, mida teadustes ka laialdaselt kasutatakse. Sellised<br />
skeemid saavad edasi anda mehhanismi entiteetide ruumisuhteid <strong>ja</strong><br />
struktuurseid omadusi ning erinevate ühenduste (nooled jms) abil<br />
kujutatakse muutusi esile kutsuvaid aktiivsusi. Mehhanismide kirjel-<br />
172
Change language