teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Peeter Torop<br />
ontoloogiliste tunnuste juurde ning sõnastatakse ümber vanu küsimusi<br />
tõlke kvaliteedi <strong>ja</strong> keelelise olemuse kohta (Halliday 2001; Mossop,<br />
Gutt, Peeters, Klaudy, Setton, Tirkkonen-Condit 2005; Malmk<strong>ja</strong>er<br />
2005). Loomulikult peegeldub tõlketeaduse nii paradoksaalses arenguhetkes<br />
tema metodoloogilise enesetunnetuse seisund. Metodoloogilise<br />
enesetunnetuse üks strateegiaid on distsiplinaarne avatus, muude distsipliinide<br />
kogemuse toomine või metodoloogiline tõlkimine tõlketeadusesse<br />
ning interdistsiplinaarse innovatiivsuse saavutamine. Just<br />
sellisele distsipliiniülesele dialoogile erinevate teaduste esinda<strong>ja</strong>tega<br />
loodab Edwin Gentzler: “Ma loodan, et nüüd saab aset leida tõeliselt<br />
avatud, interdistsiplinaarne <strong>ja</strong> dialektiline ideede vahetamine teadlastega<br />
väl<strong>ja</strong>stpoolt distsipliini, ükskõik kui paljudelt erinevatelt aladelt“<br />
(Gentzler 2003: 23). Avatusega kaasnevad ka tõlketeaduse uurimisobjekti<br />
ümberformuleerimised interdistsiplinaarses kontekstis. Heaks<br />
näiteks on Moira Inghilleri katse siduda tõlketeaduse uurimisobjekti<br />
konstrueerimine refleksiivsuse kontseptsiooniga sotsioloogias <strong>ja</strong> etnoloogias<br />
(Inghilleri 2005). Avatus toob kaasa probleemid, mida eriti hästi<br />
mõistavad tõlketeaduse terminoloogiaga tegelevad teadlased. Nende<br />
probleemide aluseks on tõlketeaduse metodoloogilise sidususe <strong>ja</strong> baasterminoloogia<br />
küsimused. Nii tõdeb Mark Shuttleworth oma tõlketeaduse<br />
sõnastiku saatesõnas, et noore distsipliinina oleks tõlketeadusel<br />
oluline väl<strong>ja</strong> kujundada oma põhiterminoloogia ehk taandumatute mõistete<br />
miinimum. Just sellele miinimumile saab toetuda distsiplinaarne<br />
enesetunnetus. Vastasel juhul imbuvad tõlketeaduse erinevatesse harudesse<br />
muudest valdkondadest kontseptsioonid, mis ei pruugi kuidagi<br />
tõlketeaduse arendamiseks sobida (Shuttleworth 1997: VI).<br />
Interdistsiplinaarsus kui dialoog teiste distsipliinidega tõlketeaduse<br />
sees eksisteerib kõrvuti tõlketeaduse loomuliku liikumisega teiste distsipliinide<br />
aladele ning selles dialoogis teadvustub tõlke <strong>ja</strong> tõlkimisega<br />
seostuv problemaatika väga paljudes distsipliinides. Seega on innovatsioonivõimalus<br />
kahepoolne — tõlketeadus rikastub teiste distsipliinide<br />
kaudu ning samas aitab ta ise teiste distsipliinide arengule kaasa (vt.<br />
näiteks Schulte 1998: 42–43, Bassnett 1998). Selle seesmise <strong>ja</strong> välise<br />
dialoogi komplementaarsuse on hästi sõnastanud José Lambert, kelle<br />
väitel ei sõltu tõlketeaduse maine alati tõlketeadusest endast. Põhjuseks<br />
on tõlkefenomeni olulisus paljude humanitaarteaduste <strong>ja</strong>oks nii distsiplinaarse<br />
rikastumise kui oma uurimisobjekti parema mõistmise aspektis:<br />
80
Change language