teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Leo Näpinen<br />
1977. aastal tunnistati Prigogine Nobeli preemia vääriliseks. Tugevasti<br />
tasakaalust kaugel olevates tingimustes iseloomustab entroopia<br />
tõesti süsteemi ennast. Tasakaalus <strong>ja</strong> tasakaalu lähedastes tingimustes<br />
aga iseloomustab entroopia teadlase-eksperimentaatori (eksperimendi<br />
või vaatluse kui kvaasieksperimendi tingimuste) <strong>ja</strong> süsteemi<br />
vahelist toimet. Selgitan seda väidet lähemalt. Entroopia mõiste,<br />
nagu teada, on väl<strong>ja</strong> töötatud soojusmasina analüüsimise alusel.<br />
Entroopiat vaadeldakse kui makrosüsteemi iseloomusta<strong>ja</strong>t, mida<br />
seostatakse süsteemile omase piiratud võimalusega saada tööd<br />
süsteemi siseenergia arvel. Korrastatuse teket soojusmasinate töökehas<br />
ei determineeri siiski töökeha suhtes sisemised, vaid välised<br />
jõud. Need jõud määrab ära inimene (eksperimentaator) ise. Tema ju<br />
paneb paika töökeha <strong>ja</strong> selle funktsioneerimist piiravad tingimused<br />
(nt silindri seinad). Seepärast niisugustes süsteemides makroskoopiline<br />
korrastatus omaette (s.o sõltumatult vastavatest välistingimustest)<br />
ei eksisteeri. Soojusmasina analüüsiks ei piisa käsitada<br />
objektiivset maailma ainult objekti vormis (mida saab täielikult<br />
matemaatiliselt kirjeldada), vaid on va<strong>ja</strong> analüüsida ka eksperimentaatori<br />
konkreetseid operatsioone, mida ta teostab töö saamiseks<br />
gaasi osakeste kineetilise energia arvel. Va<strong>ja</strong> on analüüsida, kuidas<br />
mõjuvad mikrosüsteemile (gaasi osakestele) seinade liikumine, vaheseinade<br />
asetamine <strong>ja</strong> äravõtmine silindri <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>huti vahel jms, s.o<br />
analüüsida mikrosüsteemi kontrollimist makroparameetrite (ruumala<br />
<strong>ja</strong> rõhu) abil. Niisuguse analüüsi tulemusena saabki näidata, et<br />
kontroll mikrosüsteemi üle pole sugugi tekitatav mikrosüsteemi<br />
enese poolt. Ruumala, rõhku, entroopiat jm makromuutu<strong>ja</strong>id ei tekitata<br />
automaatselt mikromuutu<strong>ja</strong>te etteandmisega. Entroopia, korrastatus,<br />
tasakaalulisus või tasakaalutus, statistilisus ei ole ainult gaasi<br />
osakeste süsteemi omadused, vaid iseloomustavad vastastikust toimet<br />
eksperimendi (või vaatluse kui kvaasieksperimendi) tingimuste<br />
<strong>ja</strong> selle süsteemi vahel. (Vt sellest lähemalt Vihalemm <strong>ja</strong> Näpinen<br />
1986: 111–113.) Just nimelt tugevasti mittetasakaaluliste struktuuride<br />
(dissipatiivsete struktuuride) uurimine viib teadlase selle fakti<br />
tunnistamiseni, et ta ise kuulub tema poolt uuritavasse maailma, et<br />
teadusliku uurimise objekt määratakse teadlase enese poolt, luuakse<br />
uuri<strong>ja</strong> projekti järgi. Ka teadlase tegevus on reaalne, reaalsusesse<br />
kuuluv. Kui me käsitame reaalsust ainult objekti vormis, ilma<br />
158
Change language