teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Seletuslikud mehhanismid biomeditsiinis<br />
Väga levinud mõisteks erinevate elunähtuste teaduslikul seletamisel<br />
on saanud mehhanism. Sõna ise tuleb kreeka keelest (< kr mēchanē) <strong>ja</strong><br />
tähendab masinat, seega midagi inimese poolt millegi sooritamiseks<br />
loodut. Tõepoolest, mehhanismi mõistet kasutatakse lisaks füüsikale <strong>ja</strong><br />
insenerias<strong>ja</strong>ndusele laialdaselt mitmel pool mu<strong>ja</strong>lgi, ka bioloogias ning<br />
meditsiinis, näiteks olgu siin pärilikkuse, närviülekande, haiguste tekkimise,<br />
ravimite toimimise <strong>ja</strong> paljud teised mehhanismid, mille tuvastamiseks<br />
vastavates teadustes tublisti tööd tehakse. Eesti Entsüklopeedia<br />
6. köites (1992) määratletakse mehhanismi kahes erinevas tähenduses:<br />
“1. Kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha<br />
(vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate<br />
lülide) soovitavaks liikumiseks; 2. Füüsikalise, keemilise, füsioloogilise<br />
vm protsessi toimumisviis.” Meile pakub siin huvi mehhanismi teine<br />
määratlus, kuigi mõtteliselt ei ole need kaks omavahel väga erinevad.<br />
Mehhanismide <strong>ja</strong> mehhanitsismi kulda<strong>ja</strong>ks oli ilmselt 17.–18. sa<strong>ja</strong>nd,<br />
mil kogu maailma olemust <strong>ja</strong> kulgu püüti seletada vaadeldava maailma<br />
komponentide teatud mehaaniliste omaduste <strong>ja</strong> protsesside kaudu.<br />
Galilei, Descartes, Newton <strong>ja</strong> Laplace on kindlasti õpetlased, kes ühelt<br />
poolt kuuluvad teaduse suurimate nimede hulka läbi aegade, kuid samas<br />
ühendab neid just mehhanitsism <strong>ja</strong> selle fundamentaalsusele toetumine<br />
maailma as<strong>ja</strong>de seletamisel. Järgnevatel sa<strong>ja</strong>nditel on palju pingutatud<br />
selle nimel, et vähendada mehaanika kui universaalse õpetuse mõju <strong>ja</strong><br />
ulatust ning sellel tegevusel on olnud piisavalt edu, mistõttu paljude<br />
as<strong>ja</strong>de <strong>ja</strong> nähtuste mõistmisel ei loodeta kaasa<strong>ja</strong>l kuigivõrd mehhanismidele,<br />
vaid mingitele teistele seostele <strong>ja</strong> mõistetele. Siiski ei ole<br />
mehhanismid väl<strong>ja</strong>spool artefaktide maailma sugugi kadunud <strong>ja</strong> nendega<br />
opereeritakse päris sageli ka nendes valdkondades (nt psühholoogia <strong>ja</strong><br />
ühiskonnateadused), kus mehhanisme <strong>ja</strong> mehhanitsismi on enamasti<br />
peetud mitte kuigi efektiivseks seletuslikuks vahendiks. Stuart Glennan<br />
(1996: 51–52) toob samuti väl<strong>ja</strong> mehhanismi kaks tähendust, millest<br />
esimene seostub kitsalt masinate tööga ning teine osutab palju<br />
üldisemalt masinatega analoogilistele komplekssetele süsteemidele, mis<br />
sobivad kasvõi inimese tajumisest <strong>ja</strong> turuma<strong>ja</strong>nduse mehhanismidest<br />
rääkimiseks. Selles teises mõttes on Glennani arvates (1996: 52) mingi<br />
käitumise aluseks olevaks mehhanismiks kompleksne süsteem, mis<br />
produtseerib selle käitumise oma teatud osade interaktsioonil vastavalt<br />
otsestele põhjuslikele seadustele.<br />
169
Change language