teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Distsiplinaarsed piirid, uurimisobjekti piirid <strong>ja</strong> teadlase identiteet<br />
Transdistsiplinaarsust võib mõista katsena ületada nii uurimisobjekti<br />
kui uurivate distsipliinide diversiteeti (heterogeensust) ning saavutada<br />
tasakaal teadmuse tulemuste integratsioonis (integration of knowledge<br />
products) <strong>ja</strong> teadmusprotsesside integratsioonis (integration of knowledge<br />
processes). Muidugi eeldab see tasakaal vastuseid küsimustele,<br />
millised distsipliinid integreeritakse, miks <strong>ja</strong> millisel viisil seda tehakse,<br />
millal <strong>ja</strong> kes seda läbi viib <strong>ja</strong> kus integreeritud teadmust kasutatakse<br />
(Sage 2000: 248). Kui interdistsiplinaarsel väl<strong>ja</strong>l põhineb integreeritud<br />
teadmus distsipliinide ühisosal <strong>ja</strong> seega ka vähemalt osaliselt interferentsil,<br />
siis transdistsiplinaarsel väl<strong>ja</strong>l säilitavad distsipliinid oma<br />
identiteedi ning integratsiooniprotsess seisneb komplementaarse sünteesiva<br />
raami loomises. Üldjuhul sõltub sünteesiv raam uurimistöö eesmärkidest<br />
ning distsipliinide roll võib sellest sõltuvalt integratsiooniprotsessis<br />
muutuda. Kõige üldisemal viisil väljendub see funktsionaalne<br />
muutumine deskriptiivse perspektiivi <strong>ja</strong> preskriptiivse probleemilahenduse<br />
perspektiivi erinevuses. Seega on moodsas teadmuskorralduses<br />
(knowledge management) olulisimaks osaks teadmusintegratsioon<br />
(knowledge integration) ehk transdistsiplinaarsus (Sage 2000: 249).<br />
Teadmusintegratsioon ehk transdistsiplinaarsus muutub tänapäeval<br />
aktuaalseks neis teadustes, mis on teatud a<strong>ja</strong>ni arenenud distsiplinaarsena,<br />
kuid sattunud interdistsiplinaarsele väl<strong>ja</strong>le <strong>ja</strong> koos metodoloogilise<br />
<strong>ja</strong> metoodilise rikastumisega muutunud heterogeenseteks ning minetanud<br />
algse seose oma uurimisobjektiga. Tulemuseks on va<strong>ja</strong>dus teadus<br />
uuesti kontseptualiseerida või lihtsamal juhul ta sidusamaks muuta. Igal<br />
juhul tõstatuvad uuesti antud teaduse uurimisobjekti ontoloogia<br />
(uurimisobjekti piiritlemise metodoloogia) <strong>ja</strong> epistemoloogia (uurimisobjekti<br />
uurimise metodoloogia) probleemid. Heaks näiteks on suhteliselt<br />
noore teadusena tõlketeadus, mille kujunemine on toimunud keele <strong>ja</strong><br />
kir<strong>ja</strong>ndusteaduse väl<strong>ja</strong>l, kuid mida on viimase poolsa<strong>ja</strong>ndi jooksul<br />
mõjutanud paljud uued distsipliinid.<br />
21. sa<strong>ja</strong>nd on tekitanud tõlketeaduses omapärase olukorra, kus distsiplinaarse<br />
identiteedi piiritlemine on tekitanud va<strong>ja</strong>duse suunduda korraga<br />
edasi <strong>ja</strong> tagasi, tulevikku <strong>ja</strong> minevikku. Ühelt poolt otsitakse uusi<br />
perspektiive (Tymoczko 2005; Duarte, Assis Rosa, Seruya 2006) <strong>ja</strong> vaadatakse<br />
tuleviku seisukohalt üle tõlketeaduse distsiplinaarne a<strong>ja</strong>lugu<br />
(Neubert 2000; Snell-Hornby 2006). Teiselt poolt tullakse tagasi tõlke<br />
79
Change language