teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ilya Prigogine’i ideede kriitikast Jean Bricmont’i poolt<br />
väiteid loodus- <strong>ja</strong> ühiskonnateaduste liidust tuleb tõsiselt võtta. Pean<br />
Prigogine’i maailmamõistmist filosoofiliselt korrektseks (vt nt Näpinen<br />
2004a, 2006).<br />
11) Loodus- <strong>ja</strong> ühiskonnateaduste vahekorrast rääkides arvab Bricmont<br />
(1998: 2586–2587), et isegi kui füüsikas olekski toimunud hüpe<br />
newtonismilt prigogineismile, poleks ühiskonnateadlastel sellest<br />
midagi õppida. On õige, et ühiskonnateadlastel “pole tarvidust ahvida<br />
seda, mis juhtub täppisteadustes” (Bricmont’i väljend). Kuna aga<br />
nad sageli just seda teinud ongi, siis olekski kasulik tundma õppida<br />
Prigogine’i teaduslikku programmi, sest see aitab muuhulgas väl<strong>ja</strong><br />
juurida klassikaliste täppisteaduste mõjul kujunenud väärarusaamu.<br />
Sellest olen ma spetsiaalselt kirjutanud mu<strong>ja</strong>l (Näpinen 2002,<br />
2004b).<br />
12) Bricmont (1998: 2587) peab eksituseks ka Prigogine’i veendumust,<br />
et täppisteadustes on saabunud aeg asendada loodusseadused kui<br />
kindlused (certitudes) (mis, lisan omalt poolt, saadakse Descartes’i<br />
mõtlemisviisist lähtuvalt) loodusseadustega kui võimalikkustega<br />
(possibilities) (need on kooskõlas Aristotelese mõtlemisviisiga). Ma<br />
arvan, et see ei ole eksitus. Kui René Descartes’ist alates (mõnes<br />
mõttes aga juba Platonist alates, kes asendas physis’e eidos’ega) taotleti<br />
looduse kirjeldamisel teadmiskindlust, mille andvat matemaatika,<br />
<strong>ja</strong> elu jäeti füüsikalisest lähenemisest täiesti väl<strong>ja</strong> (maailmakirjeldus<br />
oli dualistlik), siis Prigogine räägib sarnaselt Aristotelesega ühest<br />
ainsast maailmast, milles on kohta nii füüsikalistele nähtustele kui ka<br />
elule, inimesed kaasa arvatud. Siin on tegemist uusaegse universumi<br />
mõningase asendamisega aristotelliku kosmosega. Täppisteadus saab<br />
kirjeldada ainult seda osa maailmast, mis allub seadustele. See osa<br />
on inimese poolt järele <strong>ja</strong> ümber tehtav. Ülejäänud valdkonda maailmast<br />
iseloomustavad pöördumatus, määramatus, juhuslikkus,<br />
a<strong>ja</strong>looline aeg, a<strong>ja</strong>lis-ruumiline mitteühesugusus, mittejälgitav keerukus,<br />
jms. See valdkond maailmast ei ole matemaatika abil põhimõtteliselt<br />
tabatav (sest matemaatika oma staatilise loomuse tõttu peatab<br />
maailma “voolavuse”), selle üle saab arutleda ainult loomulikes<br />
keeltes. Aristotelesel oli õigus, kui ta väitis, et Kuu-alune maailm<br />
(s.o saamise <strong>ja</strong> olemise lahutamatu ühtsus, kuhu kuulub ka elu —<br />
taimed, loomad, inimesed) pole matemaatika abil mõistetav. Ka<br />
163
Change language