teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

Rein Hanni
sisuga, sest lisaks eelmainituile on siin oluline osa küberneetikal ja
informatsiooniteoorial jpt, mis kuuluvad täppisteaduste hulka.
Kui eespool sai küsitud, kas juhtimine on teadus või kas teadus on
juhtimine, siis tundub olevat õige öelda, et teadus ON juhtimine, sest
teaduslik teadmine, nagu nägime, on oma olemuselt ja ülesehituselt
niisugune, mis annab võimaluse tema enda poolt määratletud nähtusi
kindlates piirides ja tingimustes juhtida ehk kontrollida ja organiseerida;
juhtimisteadusest (pigem siiski -filosoofiast või -metodoloogiast; vt
märkus 1) aga võiks rääkida siis, kui suudetaks haarata, arvesse võtta
võimalikult suurt hulka teadusi ja kasutada neid iseorganiseerumisega
sünkroonis olemiseks, kaosega toimetulemiseks.
Kirjandus
H a l l a p, Tiiu 2000. Teadvusteaduse võimalikkuse probleem. Magistriväitekiri.
Tartu.
K u h n, Thomas 2003. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu: Ilmamaa.
M a c h i a v e l l i, Niccolo 2000–2004. Valitseja. Kakskeelne väljaanne. Tlk.
Toivo Tomson — www.hot.ee/maclap/principe/indice.html.
M c A l p i n e, Alistair 2001. Uus Machiavelli. Tartu: OÜ Fontese Kirjastus.
R o u s e, Joseph 1987. Knowledge and Power. Cornell University Press.
V i h a l e m m, Rein 1994. Teadusfilosoofia staatusest nüüdisajal ning selle
eripärast ja perspektiividest Eestis. Teaduslugu ja nüüdisaeg IX, lk 6–23.
Tallinn.
V i h a l e m m, Rein 2006. Teaduse võimus ja võimutus. Studia Philosophica,
V, lk. 9–24.
W h e a t l e y, Margaret 2002. Juhtimine ja loodusteadus. Tartu: OÜ Fontese
Kirjastus.
W i e n e r, Norbert 1961. Küberneetika ehk Juhtimine ja side loomas ning
masinas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
W i e n e r, Norbert 1969. Inimolendite inimlik kasutamine. Küberneetika ja
ühiskond. — Loomingu raamatukogu, nr 45–47. Tallinn: Perioodika.
204