teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Distsiplinaarsed piirid, uurimisobjekti piirid <strong>ja</strong> teadlase identiteet<br />
“...Tõlketeaduse prestiiž ei ole kaalul tõlketeaduse enda sees; tõlketeaduslikku<br />
uurimistööd hakatakse tõsiselt võtma vaid siis, kui teised<br />
humanitaarteaduslikud distsipliinid tunnistavad, et va<strong>ja</strong>vad tõlkefenomeni<br />
tundmaõppimist oma uurimisobjektide paremaks mõistmiseks”<br />
(Lambert 1992: 25).<br />
Metodoloogilise enesetunnetuse teiseks strateegiaks on olemuslike<br />
küsimuste esitamine <strong>ja</strong> hoiakute kujundamine. Tõlketeadus on seotud<br />
tõlketegevuse erinevate aspektidega ning olemuslikud küsimused algavad<br />
juba sellest, mida üldse tuleks hinnata tõlketeaduse seisundi analüüsimise<br />
käigus. Vastuse otsimine sellele küsimusele viib meid ühelt poolt<br />
tõlkeõpetuse <strong>ja</strong> hea tõlke mõiste mõtestamise juurde. Teiselt poolt aga<br />
arusaamiseni, et hindamise kriteeriumid va<strong>ja</strong>vad selgemat defineerimist.<br />
Defineerimine omakorda eeldab hindamisprotseduuride paremat väl<strong>ja</strong>arendamist<br />
(Martínez Melis, Hurtado Albir 2001: 275). Muidugi võib<br />
küsimused sõnastada ka empiirilisest uurimistööst lähtudes ning mitte<br />
tõlketeadust tervikuna silmas pidades, vaid kindlaid tõlkemudeleid aluseks<br />
võttes. Nii on Andrew Chesterman sõnastanud empiirilise uurimistöö<br />
metodoloogilise küsimustiku (checklist of methodological points:<br />
Chesterman 2000: 21) ning ta leiab, et uuri<strong>ja</strong> metodoloogilised hoiakud<br />
saavad empiirilises analüüsis lähtuda kolmest võimalikust tõlkemudelist.<br />
Need on staatiline ehk võrdlev mudel, dünaamiline ehk protsessimudel<br />
<strong>ja</strong> põhjuslik mudel (Chesterman 2000: 18–19).<br />
Üldteoreetiliste või üldempiiriliste küsimuste kõrval on aga võimalikud<br />
ka kitsamalt positsioonilt formuleeritud küsimused. Ja sellisel<br />
juhul on oluline lähtepositsiooni eksplitsiitsus, ükskõik millisel tõlketeaduslikul<br />
teemal ka ei arutleta. Hans J.Vermeer tunnistab oma staažika<br />
tõlketeadlase skeptitsismis (old-age scepticism), et tõlketeaduse heterogeensuse<br />
põhjuseks on as<strong>ja</strong>olu, “et me teame tõlkeprotsessi kohta veel<br />
liiga vähe, et oodata tõlketeaduses kiiret progressi” (Vermeer 1998: 62).<br />
Selles situatsioonis võiks uute ideede hindamine lähtuda nende tekkimise<br />
algpunktist. See tähendab, et mitmed lõputud poleemikad tõlgete<br />
originaalitruudusest <strong>ja</strong> vabadusest võinuksid tulemuslikumad olla poleemikas<br />
osale<strong>ja</strong>te põhimõtteliste seisukohtade määratletuse korral. On<br />
selge, et H. J. Vermeeri kui skoposteooria ehk tõlke eesmärki alusprintsiibiks<br />
pidava teadlase positsioon peab sellises poleemikas eriline olema.<br />
Nagu iga teisegi kindla algpositsiooniga tõlketeoreetiku positsioon:<br />
81
Change language