teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
69<br />
Mälu paigad <strong>ja</strong> valged laigud<br />
<strong>ja</strong> mitte ilma riskita. Veel nii hilises perestroika faasis nagu 1988. aasta<br />
sügisel olid a<strong>ja</strong>loolased isegi juba saavutatu pikemas perspektiivis<br />
säilitamise suhtes väga ettevaatlikud. “Kui tuleb peale tõsine öökülm,<br />
siis meenutame seda juubelit (<strong>Tartu</strong> ülikooli 60. juubeli tähistamist —<br />
R. R.) ilusa hingevärinaga” (Piirimäe 1989: 4).<br />
Pealegi ei haakunud uutmise diskursus üldsegi mitte alati üldisema<br />
ideoloogilise kontekstiga (fraas tõe a<strong>ja</strong> saabumisest jäi paralleelselt<br />
käibima mitmete “pehmete” formuleeringutega Stalini-a<strong>ja</strong> kuritegude<br />
kohta; vt Gorbatšov 1987). Gorbatšovi hämavad formuleeringud nagu<br />
“kollektiviseerimisel tehtud liialdused”, “jäi va<strong>ja</strong>ka leninlikult tähelepanelikust<br />
suhtumisest töötava talurahva huvidesse”, muutsid keerulisemaks<br />
ausameelsemate a<strong>ja</strong>loolaste võimalusi otseselt kasutada Moskva<br />
autoriteeti võitluses a<strong>ja</strong>looteaduse õiguse eest rääkida tõtt. NKLP positsioonide<br />
nõrgenedes <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nduse tugevnedes muutusid sedalaadi<br />
fraasid avaliku pilke objektiks <strong>ja</strong> vähendasid märgatavalt tema poliitika<br />
usutavust eesti a<strong>ja</strong>loolaste seas.<br />
Valged laigud <strong>ja</strong> objektiivne diskursus<br />
1986. aasta kevadel sõnastatud avalikustamine üldisema alusdiskursusena<br />
arenes 1987. aastal kontseptuaalseks skeemiks, sisaldades üha<br />
enam viiteid, mis andsid võimalusi taotleda “tõe režiimi” muutumist ka<br />
a<strong>ja</strong>loo uurimisel. Avalikustamise <strong>ja</strong> valgete laikude diskursuse retoorilise<br />
tõhususe kindlustas retoorilistele tekstidele iseloomulik avar kommunikeeritavus.<br />
Retooriliselt õigustatavate tegudele, väidetele jne ei<br />
esitata mittevastuolulisuse, kooskõlalisuse jms nõuet õigusta<strong>ja</strong> kõikide<br />
või mõnede ülejäänud mõtete, toimingute <strong>ja</strong> muu sarnasega (Loone<br />
1995b: 41). See tähendas, et valgete laikude üle arutamine oli suhteliselt<br />
sõltumatu (ajutuselt) leninismi mõnedest tuumväidetest <strong>ja</strong> perestroikaideoloogia<br />
kui terviku identsusest (selle kujundas kuni 1988 aastani<br />
klassivõitluse, ideelisuse, parteilisuse jne tuumideoloogia). Avalikustamise<br />
retoorika võimaldas neil, kes soovisid midagi muuta (oli ka neid,<br />
kes ei tahtnud midagi muuta), võtta Gorbatšovi fraase tõsiselt, s.t<br />
tegutsemise õigustusena (enamikul oli jälle võimalus mitte midagi teha).
Change language