teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kas füsikalism allub füsikalistlikule kirjeldusele?<br />
tunduda, et humanitaar- <strong>ja</strong> sotsiaalteadustes peab arvestama võimalusega,<br />
et kirjeldatav (inimene või kogukond) eksib. Ja arvestataksegi,<br />
ainult et see eksimine ei ole sel juhul teadusliku seletuse osa — kui<br />
mööndakse, et inimesed lähtuvad oma käitumises ekslikest arusaamadest<br />
või petlikest lootustest, siis teaduslikult saab seletada üksnes selle<br />
käitumise tagajärgi või ekslikuks peetava hoiaku põhjust, apelleerides<br />
viimasel juhul bioloogiale, psühholoogiale, psühhoanalüüsile, sotsiaalsele<br />
tingitusele või mõnele muule teooriale; ent ei ole olemas teooriat,<br />
kus uuritava ekslikuks kuulutamine tuleks arvesse seletusena. Seega<br />
söandaksin lugeda printsiipi käsitluse objekt ei eksi tarvilike tingimuste<br />
hulka, et mingit käsitlust saaks aktsepteerida kui teaduslikku.<br />
Kõnealuse printsiibi lugemine teaduslikkuse tarvilike tingimuste<br />
hulka välistab ühe võimaluse, mida muidu pärast mingi implitsiitse<br />
printsiibi tuvastamist teha võiks — kaaluda sellest loobumist või selle<br />
modifitseerimist. Seega ei haaku uuritav ei eksi näiteks Maxwelli 1<br />
(2002) programmiga, kes, märganud teadusetegemises mitmeid implitsiitseid<br />
mitteempiirilist päritolu printsiipe, mille olemasolu tema<br />
hinnangul enamik (kui mitte kõik) tuntud teadusfilosoofiad märkamata<br />
on jätnud, loodab neid printsiipe eksplitseerimise järel täiustama hakata.<br />
Ma ei vaidle siin sellele võimalusele vastu, viitan Maxwellile üksnes<br />
seepärast, et rõhutada, et siin kõne all olev printsiip on seesugune, millest<br />
on raske uskuda, et keegi seda muuta võiks tahta. Mis võib olla ka<br />
üheks põhjuseks, miks sellele kuigivõrd tähelepanu pole osutatud —<br />
printsiibid, mida saab vaidlustada, lihtsalt pakuvad inimestele (vähemalt<br />
teadlastele <strong>ja</strong> filosoofidele) suuremat huvi.<br />
Ometi nõuab uurimisobjekti eksimatuse printsiip tähelepanu, kui<br />
hakatakse universaalseid väiteid esitama. Näiteks füsikalism usutavasti<br />
tunnistab tõeseks mõlemad järgmised väited:<br />
(1) kogu maailma seletamise saab taandada käsitlusviisile, mis välistab<br />
explanandum’i ekslikkuse; 2<br />
1 Viite eest Maxwelli artiklile võlgnen tänu Rein Vihalemmale.<br />
2 Jutt taandamisest ei ole siinkohal liialdus: “Metaphysics is about what there<br />
is and what it is like. But it is not concerned with any old shopping list of what<br />
there is and what it is like. Metaphysicians seek a comprehensive account of some<br />
subject-matter — the mind, the semantic, or, most ambitiously, everything — in<br />
131
Change language