teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Leo Näpinen<br />
organiseerituse teket piisavalt keerukates (suurtes) süsteemides ning<br />
organiseerituse tekkimine ei ole mitte ainult kooskõlas, vaid tuleneb<br />
otseselt termodünaamika teisest seadusest. See on matemaatiline <strong>ja</strong><br />
füüsikalis-teoreetiline aspekt. Ent erinevus on ka empiirilises küljes.<br />
3. Integreeritavad versus mitteintegreeritavad süsteemid<br />
Traditsioonilises täppisteaduses ei peeta osakeste omavahelist vastastikust<br />
mõju oluliseks, seda arvestatakse üksnes ajutisena. Tähtsaks peetakse<br />
hoopis osakeste vaba liikumist omaette trajektooridel (mehaanikas)<br />
või lainefunktsioonidel (kvantmehaanikas). Ilya Prigogine aga<br />
lähtub eeldusest, et suurtes süsteemides osakeste vastastikune mõju ei<br />
lakka hetkekski. Need süsteemid on dünaamika seisukohast mitteintegreeritavad<br />
(s.t vastastikune mõju pole väl<strong>ja</strong>lülitatav). Prigogine<br />
nimetab neid süsteeme suurteks Poincaré süsteemideks. Ainult nende<br />
süsteemide puhul on Prigogine veendunud, et pöördumatus <strong>ja</strong> juhuslikkus<br />
ei tule füüsikasse mitte teadlase teadmatusest, vaid on tõepoolest<br />
reaalsed, s.t looduse enese omadused. Veel nn deterministliku kaose<br />
puhul saab pöördumatust <strong>ja</strong> juhuslikkust samastada teadlase teadmatusega<br />
(tema piiratusega). Kahjuks peab Jean Bricmont oma Prigogine’i<br />
ideede kriitikas silmas ainult deterministlikku kaost <strong>ja</strong> ei räägi sõnagi<br />
suurtest Poincaré süsteemidest. Ka nn kaootiline süsteem on Bricmont’il<br />
sama, mis deterministlik kaos. Siit tulenebki Bricmont’i veendumus, et<br />
kui süsteemi algtingimused saaks kindlaks määrata lõpmatu täpsusega,<br />
kaoks igasugune määramatus. Prigogine’i käsituses on aga kaootilise<br />
süsteemi mõiste märksa laiem. See haarab ka suuri Poincaré süsteeme<br />
(nii mehaanikas kui ka kvantmehaanikas). Neis vastastiktoime ei alga<br />
ega lakka, vaid on alatine. Osakeste vahelise vastastiktoime lakkamatuse<br />
tõttu ei saa osakesed hetkekski liikuda vabalt, s.t omaette trajektoore<br />
(või laineid) pidi. Kui deterministliku kaose puhul peetakse silmas<br />
trajektooride lahknemist, siis kvantmehaanikas pole mingilgi viisil tegemist<br />
lainefunktsioonide (mille vasteks mehaanikas on trajektoorid) lahknemisega.<br />
Arutlemine üksnes mehaanikast, kvantmehaanikat kõrvale<br />
jättes, nagu teeb Bricmont (1998: 2392), on Prigogine’i ideede puhul<br />
ebakorrektne, sest Ilya Prigogine peab oma arutlustes dünaamilise kaose<br />
154
Change language