teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Endla Lõhkivi<br />
Edasi võib küsida, kas Gieryni teadussotsioloogias leiab lahenduse<br />
probleem, millest käesolev ülevaade algas: kas selles teaduse käsitluses<br />
saadakse üle raskustest, mida teadussotsioloogid panevad süüks — filosoofidele<br />
— et filosoofilised teaduskäsitlused võimaldavad a<strong>ja</strong>da segamini<br />
analüüsikategooriad <strong>ja</strong> toimi<strong>ja</strong>kategooriad, nad võimaldavad omistada<br />
toimi<strong>ja</strong>ile filosoofilise mõistevõrgu. Sel moel saavad filosoofid alati<br />
leida teaduse näiteilt kinnitust oma meta-taseme teooriatele.<br />
Minu arvates ei erine Gieryni lahendus oma laadilt kriitikaalusest.<br />
Gieryn omistab samuti teadlaste toimimistele analüüsikategooriad, ehkki<br />
need on nüüd sotsioloogilised kategooriad. Ta omistab need kategooriad<br />
samuti nende üle reflekteerimata, neid meta-taseme “kultuurikaardile”<br />
asetamata. Toon siinkohal konkreetse näite: ühelt poolt kinnitab Gieryn,<br />
et teadus on nii mitmekesine, et sellele ei saa omistada üldisi jooni, kuid<br />
teiselt poolt siiski omistab — need on tema järgi<br />
1) püüe saavutada usaldusväärsust ning<br />
2) püüe omada <strong>ja</strong> tugevdada episteemilist autoriteeti.<br />
Küsitavaks jääb, kas <strong>ja</strong> kuivõrd need omadused tegelikult teadust teistest<br />
valdkondadest eristavad? Kas me ei leia samasuguseid püüdlusi meedia,<br />
kohtute jpm institutsioonid puhul?<br />
Kuid peamine küsimus on, kas üldse on võimalik mingi meta-taseme<br />
analüüs, omistamata omi, analüüsikategooriaid? Kas deskriptiivse mudeli<br />
järgi rangelt teadust kirjeldades ei hakkaks me lihtsalt kordama<br />
teadlaste endi sõnavara, selle kasutust tegelikult analüüsimata? Kui küsimus<br />
teisiti formuleerida: kas on kindel, et sotsioloog suudab analüüsi<br />
käigus alati säilitada jutumärgid eristamaks oma mõistekasutusi toimi<strong>ja</strong>kategooriatest?<br />
Seega küsimus on pigem kasutatavate kategooriate üle reflekteerimises<br />
— kelle mõistevõrku paras<strong>ja</strong>gu kasutatakse <strong>ja</strong> millise eesmärgiga.<br />
Seda refleksiooni meta-tasemel analüüsides võime tuvastada<br />
taas kaks omavahel võistlevat osapoolt, teadusfilosoofide <strong>ja</strong> teadussotsioloogide<br />
teaduskäsitluse, ning tegemist ei ole enam kitsalt teoreetilise<br />
vaidlusega, vaid eeskätt vaidlusega episteemilise autoriteedi pärast,<br />
n-ö piirivaidlusega: kümmekond aastat tagasi vallandunud nn teadussõdade-vaidluses,<br />
mis endast just sellist piirivaidlust kujutab, on keskseks<br />
küsimus, kes on ikkagi õige ekspert teadusliku teadmise kohta<br />
54
Change language