teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Seletuslikud mehhanismid biomeditsiinis<br />
mehhanismide relatiivse loomuse vaade. Siinkohal on õpetlik meenutada<br />
Machameri <strong>ja</strong> tema kolleegide tööd (2000), mis sisaldab üks<strong>ja</strong>gu<br />
ebakindlust meid huvitavas mehhanismi staatuses. Nende määratluse<br />
kohaselt on mehhanismid entiteedid <strong>ja</strong> aktiivsused (seega materiaalsed),<br />
kuid samas on lihtsalt mingite alg- <strong>ja</strong> lõpptingimuste vahel, kuid need<br />
tingimused võivad olla ilmselt õige vabalt valitud <strong>ja</strong> seetõttu ei saa ka<br />
mehhanismid olla rangelt piiritletud reaalsed entiteedid. Teiseks tunnistavad<br />
nad, et mehhanismidel on ontiline, deskriptiivne <strong>ja</strong> epistemoloogiline<br />
tahk. Sellisel juhul pole kahtlust, et teatud aspektid mehhanismide<br />
käsitamisest jäävad puhtast materiaalsest eksistentsist väl<strong>ja</strong>poole. Nad<br />
tunnistavad oma mehhanismi käsitluse selgesti dualistlikuks, kuid nende<br />
versioonis on silmas peetud pigem mehhanismi ontilist aspekti, kus nad<br />
ei näe võimalust prioritiseerida mehhanismis sisalduvaid substantsi- <strong>ja</strong><br />
protsessiontoloogiaid, vaid aktsepteerivad neid võrdväärseina. Muidugi<br />
on see seotud vanade raskustega lahutada teineteisest nähtuse vormi <strong>ja</strong><br />
sisu, struktuuri <strong>ja</strong> talitlust. Veelgi enam, nende kahtlused monismi suhtes<br />
paistavad juba mehhanismide käsitlemise suurest <strong>ja</strong>otusest ontiliseks,<br />
deskriptiivseks <strong>ja</strong> epistemoloogiliseks. Selge see, et taoline pluralistlik<br />
lähenemine jätab teadlastele vägagi avarad võimalused mehhanismide<br />
küllalt erinevaks määratlemiseks, konstrueerimiseks <strong>ja</strong> tõlgendamiseks.<br />
Ka Woodward on seisukohal, et mehhanism oma komponentide<br />
olemasolu <strong>ja</strong> tabatava käitumise mõttes selgesti eksisteeriv entiteet, kuid<br />
tema mõistmiseks on tarvilikud teatud tingimustele vastavad mentaalsed<br />
representatsioonid (vt eespool). Kuigi Woodward ei tegele kuigivõrd<br />
sobiva representatsiooni <strong>ja</strong> sellest sõltumatus reaalsuses olevate nähtuste<br />
<strong>ja</strong> protsesside omavaheliste seoste täpsema kirjeldamisega, võib tema<br />
pretensiooni teatud eriliste mehhanismi ka<strong>ja</strong>stavate representatsioonide<br />
kohta pidada samuti vähemalt dualismiks mehhanismi ontilise <strong>ja</strong><br />
episteemilise külje suhtes, kuid välistatud ei ole siin tegelikult ka püüe<br />
Kitcheri (1981) kirjeldatud seletuslikule unifitseerimisele. Teatud mõttes<br />
on as<strong>ja</strong>d samamoodi Thagardi käsitluses, kus mehhanismi vaadeldakse<br />
vahendina, kuidas kõikvõimalikest korrelatsioonidest eraldada produktiivsed<br />
ehk põhjuslikud korrelatsioonidest. Kui vaadelda biomeditsiini <strong>ja</strong><br />
närviteaduse praeguseid arengutendentse, siis nendes valdkondades pööratakse<br />
suurt tähelepanu uute metoodiliste vahenditega uute nähtumuslike<br />
korrelatsioonide avastamisele, millele järgneb korrelatsioonide<br />
paigutamine erinevatesse seoste tüüpidesse, millest omakorda suurema<br />
177
Change language