teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ülo Kaevats<br />
teadusliku teadmise arengut. Popperi teadusteadmise arengumudeli<br />
kandvaks ideeks jääb ikkagi falsifitseeritavus — sellelt aluselt on hiline<br />
Popper saanud tugevat kriitikat.<br />
Selles, et rohkem kui kahe sa<strong>ja</strong>ndi jooksul ei avastatud Newtoni<br />
mehaanika nõrkusi <strong>ja</strong> tõesuspretensiooni piiratust, oli Popperi arvates<br />
peasüüdlane tol a<strong>ja</strong>l valitsenud essentsialistlik teaduse olemuse käsitus<br />
(Popper 1983: 302). Selle järgi andis klassikaline mehaanika maailma<br />
olemusstruktuuri lõpliku <strong>ja</strong> ammendava kirjelduse <strong>ja</strong> seletuse, mis ei<br />
va<strong>ja</strong> paremaks tegemist, mis, teisiti öeldes, on falsifitseerimatu. Popperi<br />
lähenemine teadusmõistmises on vastandlik traditsioonilise filosoofia<br />
poolt teaduse <strong>ja</strong>oks seatud eesmärgimääratlusega kui tingimatult tõese<br />
olemustunnetusega. Teadlane püüab saada küll maailma tõest kirjeldust,<br />
kuid see eesmärk ei ole tema arvates kunagi täiel määral tõestatavalt<br />
saavutatav. Leppida tuleb selgelt teadvustatud eeldusega, et teaduslik<br />
teadmine kujutab endast vaid lõplike tõestusteta hüpoteese maailma<br />
kohta. Teooriaid tuleks kohelda ajutistena ka sel juhul, kui antud hetkel<br />
ei olda suutelised nende tõesuses kahtlema.<br />
Ent falsifikatsionismi edasi arendades “lahjenes” tõe mõiste Popperil<br />
veelgi. Popperi järgi puudub meil tõe kriteerium, kuivõrd (teadmissüsteemi<br />
sees) lausete või teooriate faktidega kinnitamine ei suuda<br />
selleks kriteeriumiks olla. Jääb üksnes kummutatavus — vääruse kriteerium.<br />
Põh<strong>ja</strong>likuma analüüsi tulemusena kummutati peagi Popperi tõekäsituse<br />
keskne veendumus, et vastuolu teooria <strong>ja</strong> faktide vahel on<br />
kindlaks tunnistuseks teooria väärusest. Iga uue teooria korral on sellele<br />
vasturääkivate faktide olemasolu korduvalt kinnitust leidnud teadusa<strong>ja</strong>looline<br />
tõsiasi. Eduka teooria puhul vabanetakse neist teooria arendamise<br />
käigus. Metodoloogilises plaanis on teooria <strong>ja</strong> fakti vastuolu<br />
tõlgendamine sootuks keerulisem <strong>ja</strong> mitmekihilisem protseduur kui<br />
pealiskaudsel käsitlemisel tundub. Empiiriliste protseduuridega, mille<br />
tulemusena saadakse mingi fakt, on reeglina seotud rohkem kui üks<br />
teooria, uurimisseadmed on omakorda erinevate teooriate tagapõh<strong>ja</strong>ga,<br />
fakti interpreteerimises võib esineda ebatäpsusi jne. Teooria <strong>ja</strong> fakti<br />
vastuolu korral on enamasti väga raske, kohati lausa võimatu öelda, kas<br />
see johtub teooria väärusest või fakti mittekorrektsusest.<br />
144
Change language