25.10.2013 Views

teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Tõe mõiste 20. sa<strong>ja</strong>ndi teadusfilosoofias<br />

Ülo Kaevats<br />

Tõe mõiste ning erinevate tõekontseptsioonide analüüsimine <strong>ja</strong> rakendamine<br />

on teadusuuringute (science studies) raames oluline uurimisprobleem.<br />

Traditsiooniline epistemoloogia <strong>ja</strong> teadusfilosoofia teema on<br />

seeläbi saanud tõhusat interdistsiplinaarset tuge.<br />

Tõe mõiste oma täismahus on paljutahuline ning mitmeaspektiline <strong>ja</strong><br />

-kihiline, selle a<strong>ja</strong>looline arengutee on paljude hargnemistega. Käesolevas<br />

artiklis vaatleme tõe mõiste “saatust” 20. sa<strong>ja</strong>ndi mõjukates<br />

teadusfilosoofilistes õpetustes ning piirdume seejuures vaid tõe klassikalise<br />

ehk korrespondents-kontseptsiooniga. Sellisel piirangul on kaks<br />

kaalukat põhjendust. Esiteks, klassikaline tõekäsitus, mis käsitab tõde<br />

teadmiste vastavusena tegelikule as<strong>ja</strong>deseisule, kui mõtte tegelikkusega<br />

kokkusobitamise (ühildamise) vormi, on alati, juba Platonist <strong>ja</strong> Aristotelesest<br />

alates, olnud nii filosoofide kui ka teadlaste seas kõige mõjusam.<br />

See realistlik filosoofiline hoiak vastab teadlaste intuitiivsele <strong>ja</strong> tervemõistuslikule<br />

usule sellest, et nende loodud hüpoteesid <strong>ja</strong> teooriad ei ole<br />

fiktsioonid, vaid ka<strong>ja</strong>stavad objektiivset reaalsust ning esitavad olemise<br />

seaduspärasusi. Teiseks, tõe aprioorne, pragmatistlik, koherentsi-, konventsionalistlik,<br />

eksistentsialistlikud jt kontseptsioonid tõstavad küll<br />

esile mõningaid olulisi, peamiselt tõe isiksuslikke dimensioone tunnetusprotsessis<br />

ent enamiku nende rakendamisega kaasneb subjektivismi<br />

<strong>ja</strong> relativismi oht teadusliku teadmise käsitamisel.<br />

Teaduslugu <strong>ja</strong> <strong>nüüdisaeg</strong>, XI, <strong>Tartu</strong>, 2007, 137–150

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!