teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond

Rein Hanni
teaduste ja inimühiskonna suhteid uurivate teaduste vahel ning sellest
paratamatult sündivaid valeotsuseid.
Oma eespool viidatud teoses “Knowledge and Power” näitab Rouse
kui oluline on teadus võimule ja võim teadusele (1987: 1–25). Selles
kontekstis analüüsib ta ka olulist diskussiooni, mis on käimas selle üle,
millised on suhted loodusteaduste ning inimest ja inimühiskonda uurivate
teaduste vahel.
Empiiriline teadusfilosoofia eeldab, et vaatlejal on otsene vaatluskontakt
maailmaga, nii nagu ta “tegelikult on”. See seisukoht on vaieldav,
kuna:
– vaadeldakse selektiivselt ja see on tingitud nii teoreetilistest kui ka
praktilistest huvidest — poliitiline tellimine, tehnilised lahendused,
kommertshuvid jne; võttes arvesse protseduure, aparatuuri jms, mis
on objekti ja vaatleja vahel, ei saa juttugi olla otsesest vaatlusest;
– ei ole kuidagi võimalik otseselt võrrelda teooriat vaadeldavaga, see
käib läbi inimkeelsete kirjelduste, avalduste ja seisukohavõttude.
Erinevate teaduse tõlgenduste põhjal on Rouse välja toonud kolm
seletust, mis tema arvates vajavad ümbervaatamist, kuidas on teaduslik
teadmine ja võim omavahel seotud:
– teadmist võib rakendada võimu saavutamiseks ja seda ka tehakse.
Teadmine annab võimaluse manipuleerimiseks ja kontrolliks;
– võimu võib kasutada teaduse arendamiseks, teadmiste omandamise
takistamiseks või teadmiste moonutamiseks;
– teadmine võimaldab vabanemist võimu represseerivast mõjust.
Võim ja teadmine jäävad teineteisega seotuks kõigil neil juhtudel, ent
tavaliselt arvatakse seejuures, et võim võib mõjutada indiviidi motiveeritust
hankida teadmisi või suunata kõrvale teaduslikest saavutustest,
kuid tal ei ole olulist rolli määratlemises, mis on teadmine. Siinjuures
tuleks pöörata tähelepanu mõnele aspektile:
– võimu valdavad ja viivad ellu erilised agendid (inimesed, institutsioonid,
klassid, grupid), tavaliselt kesksetel positsioonidel (riik,
korporatsioon, juhtiv klass), kus võimu kasutatakse tsentrifugaalselt.
Probleem iseenesest on selge, vaielda võib vaid võimu legitiimsuse
üle — kelle käes ja mille alusel on võim;
202