teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Seletuslikud mehhanismid biomeditsiinis<br />
dused peavad edasi andma nii alg-, vahe- kui ka lõpptingimuste identifitseerimist<br />
<strong>ja</strong> sisulist edasiandmist. Mehhanismi deskriptiivsus sisaldab<br />
eluteadustes ka sobitumist bioloogiliste süsteemide mitmetasemelisse<br />
organisatsiooni. Mitmetasemeliste organisatsioonide puhul on üheks<br />
kestvaks probleemiks madalaima taseme erilisus <strong>ja</strong> teisi tasemeid loov<br />
potentsiaal. Molekulaar- <strong>ja</strong> neurobioloogia kontekstis on autorite arvates<br />
alustaseme aktiivsusi nel<strong>ja</strong> eri tüüpi — geomeetrilis-mehaanilised,<br />
elektrokeemilised, energeetilised <strong>ja</strong> elektromagnetilised aktiivsused.<br />
Alustasemete fundamentaalsus olla küll relatiivne <strong>ja</strong> teaduse arengu<br />
käigus muutuv, kuid mehhanismid peavad ühel või teisel viisil sisaldama<br />
neid baasilisi aktiivsusi. Episteemilise lähenemise perspektiivist<br />
peavad Machamer <strong>ja</strong> tema kolleegid mehhanisme ses mõttes ülioluliseks,<br />
et nad võimaldavad muuta fenomenid mõistuse poolt hoomatavaks<br />
<strong>ja</strong> tunnetada nende võimaliku <strong>ja</strong> tegeliku eksistentsi as<strong>ja</strong>olusid.<br />
Jim Woodward (2002) on püüdnud käsitleda meid huvitavaid mehhanisme<br />
kontrafaktuaalide kaudu <strong>ja</strong> reaktsioonina eelnevalt esitatud<br />
Machameri <strong>ja</strong> tema kolleegide tööle, et leida just üldisemaid <strong>ja</strong> konkreetsete<br />
teadusalade spetsiifikast vähem sõltuvaid kirjeldusi mehhanismi<br />
<strong>ja</strong> produtseerimise mõistetele. Samas nõustub ta nendega, et seadused<br />
selle mõiste tõelises tähenduses ei ole mehhanismide seletamisel kuigi<br />
produktiivsed, pigem on nende puhul tegemist teatud tüüpi üldistustega.<br />
Woodwardi <strong>ja</strong>oks on mehhanismi põhisisuks ikkagi teatud põhjuslikud<br />
seosed mehhanismi komponentide vahel ning ta peab oluliseks mehhanismide<br />
<strong>ja</strong> nende komponentide “produktiivse” käitumise hindamisel<br />
komponentide seose invariantsust sekkumisel (interventsioonil) mehhanismi<br />
komponentide eksistentsi. Nii pooldab ta arusaama, mille kohaselt<br />
muutu<strong>ja</strong>id X <strong>ja</strong> Y siduv üldistus G kirjeldab põhjuslikku seost nende<br />
vahel produktiivse seosena (Machameri <strong>ja</strong> tema kolleegide kõnepruugis)<br />
siis, kui see jääb invariantseks vähemasti teatud X interventsioonide<br />
korral sedaviisi, et G jääb nende interventsioonide korral kehtima<br />
(Woodward 2002: 370). Koos erinevate teadlastega eluteadustest möönab<br />
ta, et bioloogia on kirjeldavast teadusest arenenud elunähtuste<br />
põhjuslike mehhanismide seletamise <strong>ja</strong> selgitamise teaduseks, kus oluliseks<br />
seletuslikuks jõuks on ennustatavad võimalused sekkuda bioloogiliste<br />
süsteemide juhtimise <strong>ja</strong> kontrollivahenditesse. Woodwardil on<br />
siin oluliseks va<strong>ja</strong>likuks omaduseks ka mehhanisme omava süsteemi<br />
modulaarsus, mis antud kontekstis süsteemi komponentide iseseisvust <strong>ja</strong><br />
173
Change language