teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Harry M. Collins<br />
erinevad <strong>ja</strong> näitavad, et mõni asi väärib eraldi <strong>ja</strong> üksikas<strong>ja</strong>likku eksplitseerimist.<br />
Just tänu sellele viimasele õnnelikule as<strong>ja</strong>olule tekkisidki käesolevale<br />
peatükile lisad ning samas mõjutas see suuresti ka peatükki ennast. Viie<br />
aasta eest poleks keegi osanud oodata, et teadusliku teadmise sotsioloogia<br />
võiks võtta hiljuti tekkinud vorme. Seetõttu poleks paljude punktide eraldi<br />
väl<strong>ja</strong>toomine tundunud kuigivõrd oluline. Selgub, et programmid moodustuvad<br />
kõige paremini tegevuse <strong>ja</strong> näidete toomise käigus ning neid<br />
esitatakse tihtipeale tagasivaatavalt, näiteid ümber hinnates. 1<br />
Pluralism <strong>ja</strong> progress<br />
Teadussotsioloogia viimase kümne aasta arengupunktiks on olnud<br />
teadusliku teadmise sotsioloogia <strong>ja</strong> selle uudse töö määravaks tunnusjooneks<br />
on “sümmeetriline” lähenemine (Bloor 1976). See tähendab, et<br />
teaduslikku teadmist vaadeldakse ühtviisi, arvestamata selle näilist edu,<br />
tõesust, progressiivsust, ratsionaalsust <strong>ja</strong> nõnda edasi. Enamikul juhtudest,<br />
kus selline vaatenurk on mõjutanud tegelikku empiirilist tööd, on<br />
vastavates uuringutes ilmnenud — vaid osaliselt kokkusattumuse<br />
tõttu — uus iseloom. Uuringud on olnud enamasti teadusliku teadmise<br />
(suhteliselt) iseseisvate üksuste arengu uuringud. Kui traditsioonilise<br />
teadussotsioloogia huvi oli uurida teadusasutusi professionaalsel<br />
pinnal — teadus kui terviklik süsteem, teadusharu, individuaalne laboratoorium<br />
või uurimisrühm —, keskendub uudne vaatenurk teadusliku<br />
tegevuse lõigule, mis määratletakse nende ühise tunnetusliku eesmärgi<br />
kaudu — laseri ehitamine, gravitatsioonilainete, J-kiirte või bioloogilise<br />
mehhanismi olemuse avastamine. Isegi kui uuringuid kirjeldatakse kui<br />
laboriuuringuid või antropoloogilisi uuringuid, tulenevad paljud nende<br />
huvitavaimad tulemused hoopiski tunnetusliku eesmärgi abil määratletud<br />
laboritöö lõikude uurimisest, näiteks uue aine struktuuri avastamisest<br />
või toidutöötlemisvõtte olemuse uurimisest.<br />
1 Igal reeglil on erandeid. On selge, et David Bloori 1976. aasta “Tugeval programmil”<br />
on mitmesuguseid mõjutusi, enam<strong>ja</strong>olt häid, kuigi see sai alguse palju<br />
varem, kui suurem osa “sümmeetrilist” laadi uurimistööd tehtud sai.<br />
16
Change language