teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ülo Kaevats<br />
I<br />
Mõte, et inimese tunnetustegevuse peamiseks eesmärgiks <strong>ja</strong> väärtuseks<br />
on tõese teadmise saamine, on lääne kultuuris laiemalt <strong>ja</strong> teadustunnetuse<br />
mõtestamises eriti sügavalt juurdunud. Seetõttu tundub täiesti<br />
loomupärane oodata, et teadusfilosoofilised õpetused, mis käsitlevad<br />
teadusteadmise loomust, ülesehitust <strong>ja</strong> arengut, kas lausa toetuvad<br />
sellele alusmõistele või vähemalt kasutavad seda. Paraku pole as<strong>ja</strong>de<br />
seis kaugeltki niimoodi. Tutvumine viimase poolsa<strong>ja</strong>ndi teadusfilosoofilise<br />
<strong>ja</strong> metodoloogilise kir<strong>ja</strong>ndusega näitab, et tõe mõistet enamiku<br />
mõjukate uurimissuundade <strong>ja</strong> autorite tekstides praktiliselt ei esinegi.<br />
Karl Popperi kirjutised <strong>ja</strong> marksistliku põhitonaalsusega teadusfilosoofia<br />
moodustavad selles üldvoolus pigem kõrval- kui peavoolu.<br />
Kas tõesti on õigus postmodernistlikku maailmakäsitust arendavatel<br />
autoritel, et “tõe kategooria on kahjulik <strong>ja</strong> repressiivne fiktsioon”, mis<br />
painutab vaba mõtte metafüüsiliste dogmade <strong>ja</strong> skeemide Prokrustese<br />
sängi? Näiteks Michel Foucault ründab raevukalt modernismia<strong>ja</strong>stu arusaamu<br />
teaduse <strong>ja</strong> tõe objektiivsusest. Ta eitab ühemõtteliselt nn klassikalise<br />
tunnetusõpetuse ideaali erapooletust tead<strong>ja</strong>st, kes valdab kindlat <strong>ja</strong><br />
objektiivset teadmist. Ta sedastab oma diskursuseanalüüsis, et tõesüsteem<br />
püsib vaid vastastikustel suhetel võimusüsteemidega, mis seda toodavad<br />
<strong>ja</strong> alal hoiavad (Foucault 1980: 133). Kas skeptikute põline tees<br />
tõe kui niisuguse eksisteerimise võimatusest leiab viimaks kinnitust?<br />
Neile üldfilosoofilistele <strong>ja</strong> epistemoloogilistele küsimustele argumenteeritud<br />
vastamine ei ole käesoleva teadusfilosoofilise orientatsiooniga<br />
kirjutise ülesanne. Need küsimused on toodud vaid sissejuhatuseks,<br />
taustaks <strong>ja</strong> kontekstiks pisut kitsamale probleemideringile tõe mõiste<br />
käekäigust 20. sa<strong>ja</strong>ndi teadusfilosoofias. Enne viimase juurde asumist on<br />
siiski otstarbekas anda kokkusurutult klassikalise tõekontseptsiooni<br />
põhimõistete selgitused ning sõnastada selle peamised epistemoloogilised<br />
raskused. Klassikalise tõekontseptsiooni kaks põhimõistet on mõtte<br />
vastavus tegelikkusele <strong>ja</strong> tegelikkus või reaalsus, mis on erinevates<br />
lähenemisviisides leidnud üsna erinevat tõlgendamist. Viimaste võrdlemisse<br />
laskumata kasutame neid mõisteid käesolevas artiklis alljärgnevas<br />
tähenduses. Kui öeldakse, et mõte vastab tegelikkusele, siis peetakse<br />
silmas seda, et see, mida väidetakse mõttega, leiab tegelikkuses aset.<br />
138
Change language