teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Peeter Torop<br />
objekti erinevaid parameetreid tuvastavaid vahendeid. Et kultuuriuuringute<br />
objektiks on kultuur, siis võibki dedistsiplinaarsuses näha<br />
“uurimisobjekti diversiteedist“ tulenevat distsiplinaarsuse pärsitust<br />
(Burgass 1999: 100). Sama nähtust interpreteerib aga kriitilise teooria<br />
(critical theory) suund kultuuri-uuringute representeeritusena erinevates<br />
distsipliinides <strong>ja</strong> nende meetodites, lähtudes seejuures eeldusest, et<br />
kultuur põhineb diskursiivsetel praktikatel <strong>ja</strong> praktiseeri<strong>ja</strong>d ise on sotsiaalselt<br />
konstrueeritud (Rowe 1998: 3). Uurimisobjekti diversiteet on<br />
selles kontekstis lahutamatu oma diversiteedi (inter)diskursiivsest representatsioonist.<br />
Tulemusena on võimalik samu probleeme mõtestada<br />
distsipliinide <strong>ja</strong> meetodite, uurimisobjekti aspektide või teadlaste<br />
vaatepunktide mitmekesisusest lähtuvalt. Sellel mitmekordsel mitmekesisusel<br />
on oma hea <strong>ja</strong> oma halb pool. Hea pool on seotud mõistega<br />
<strong>ja</strong>gusaamise kompetents (competence of mastering), mis tähistab erinevate<br />
kompetentsustasandite <strong>ja</strong> -liikide sümbioosi. Halb pool on pool-<br />
või ebakompetentsuse tekitamine hariduses. Harold Bloom on sellele<br />
vih<strong>ja</strong>nud seoses filoloogide moodsa ettevalmistusega: “Miks nimelt<br />
peavad kir<strong>ja</strong>ndusüliõpilastest saama politoloogid, üheülbalised sotsioloogid,<br />
as<strong>ja</strong>tundmatud antropoloogid, keskpärased filosoofid <strong>ja</strong> liigenesekindlad<br />
kultuuriloolased, sel a<strong>ja</strong>l kui tõsiseim probleem jääb<br />
oletuslikule tasandile. Nad ei kannata kir<strong>ja</strong>ndust või häbenevad seda ehk<br />
mitte kõik nad ei ole kiindunud lugemisse“ (Bloom 1994: 521).<br />
Amatöörluse <strong>ja</strong> ebakompetentsuse üheks põhjuseks ülikooliõpetuses on<br />
aga vastuolu distsiplinaarsete identiteetide <strong>ja</strong> seletuspraktikate vahel (vt:<br />
Woody 2003). Vastuolu distsiplinaarse identiteedi kui metodoloogilise<br />
homogeensuse <strong>ja</strong> seletuspraktikate kui diskursiivse heterogeensuse vahel<br />
lähtub omakorda distsiplinaarse uurimisobjekti mõtestamisest ning selle<br />
dünaamikast, eelkõige aga seostest uurimisobjekti teadusliku mudeli<br />
kirjeldamiseks va<strong>ja</strong>liku terminiväl<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> tegelikult kasutuses oleva<br />
terminiväl<strong>ja</strong> vahel. Vastuolu üheks lahendusteeks on naasmine distsiplinaarse<br />
uurimisobjekti juurde <strong>ja</strong> selle täpsustamine või uus kontseptualiseerimine.<br />
Teiseks teeks on interdistsiplinaarsete seoste täpsustamine<br />
ning kompleksse käsitluse suunas liikumine. Viimase arengutee<br />
näiteks võib olla meta- <strong>ja</strong> dedistsiplinaarsuse liikumine transdistsiplinaarsuse<br />
suunas, kusjuures “transdistsiplinaarse identiteedi“ üheks<br />
tunnuseks ongi “kriitilise imperatiivi“ toomine interdistsiplinaarsele<br />
väl<strong>ja</strong>le (Thompson Klein 2000: 51).<br />
78
Change language