teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Endla Lõhkivi<br />
Teadussotsioloogia teaduskäsitlused on pikka aega olnud deskriptiivsed.<br />
Teadusliku teadmise sotsioloogia järgi teaduse määratlemiseks<br />
kindlaid aluseid ei ole. Sotsioloogide arvates teevad filosoofid vea,<br />
käsitledes teadust sellele väl<strong>ja</strong>stpoolt pealesurutud mõisteskeemi abil.<br />
See, mida filosoofid teaduses näevad, on määratud analüüsikategooriatest,<br />
mitte sellest, mis “tegelikult” teaduses toimub, mida teadlased mõtlevad,<br />
kuidas teadlased toimivad. Kui filosoofid räägivad teaduse ratsionaalsusest,<br />
tõest teaduses, teaduse edukusest seletustes või progressist<br />
maailma mõistmisel, siis tuleks teadussotsioloogide meelest kõik need<br />
sõnad panna jutumärkidesse <strong>ja</strong> uurida, millises tähenduses teadlased<br />
neid tegelikult kasutavad, mitte omistada teadlastele filosoofide endi<br />
arusaamu. Nii omistab Kuhn teadusele paradigmad, Lakatos uurimisprogrammid,<br />
Laudan uurimistraditsioonid <strong>ja</strong> Popper falsifitseeritavuse <strong>ja</strong><br />
tõepärasuse kasvu.<br />
USA teadussotsioloog Thomas F. Gieryn ütleb oma raamatus “Cultural<br />
Boundaries of Science: Credibility on the Line”, et nii nagu me<br />
üldiselt oleme nõus sellega, et teaduslike representatsioonide loomine on<br />
sotsiaal-kultuuriline protsess, et arusaamine loodusest on laboris konstrueeritud,<br />
nii tuleb ka teadust ennast, tema autoriteeti, tema usaldusväärsust<br />
käsitleda sotsiaalse konstruktsioonina (Gieryn 1999: x).<br />
Teaduses kasutatakse laialdast retoorilist masinavärki, mille abil<br />
usaldusväärsust luuakse <strong>ja</strong> saavutatakse episteemiline autoriteet —<br />
alates laborite sisseseadest, inimeste rõivastusest, tulemuste teatavakstegemise<br />
viisidest a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des <strong>ja</strong> konverentsidel meedias esinemiseni.<br />
Teadlased loovad, valvavad <strong>ja</strong> kaitsevad kogu aeg teaduse piire. Kui nad<br />
seda suudavad, on usutavus kindlustatud.<br />
Pideva usutavuse kindlustamise va<strong>ja</strong>duse tingib see, et väl<strong>ja</strong>spool<br />
teadust tegelikult kedagi ei huvitagi, mis teadus on, mis on seespool<br />
piire, väl<strong>ja</strong>spool oli<strong>ja</strong>id huvitab vaid see, milleks teadus kõlbab. Seetõttu<br />
kuulub usaldusväärsuse kindlustamise juurde ka vastamine küsimustele,<br />
kellele <strong>ja</strong> milleks teadus hea on.<br />
Gieryni järgi on teadussotsioloogi ülesanne käsitleda piiride kujunemist<br />
<strong>ja</strong> säilitamist igal üksikjuhtumil eraldi, konkreetses kultuurilises<br />
kontekstis, sest teadus on kultuuriline nähtus ilma üldiste olemuslike<br />
kvaliteetideta. Sotsioloog saab joonistada kultuurikaardi tõlgendusvahendite<br />
kohta, mille abil teadlased kehtestavad episteemilist autori-<br />
52
Change language