teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
115<br />
Semiootika teadusena<br />
Juri Lotmani 1989. aastal intervjuus Roland Posnerile öeldut: “Väga<br />
vil<strong>ja</strong>kas oleks mõista semiootikat teadusena, mis arendab pidevat dialoogi<br />
inimkommunikatsiooni teooria abstraktsete mudelite <strong>ja</strong> nende<br />
mudelite erinevates variantides a<strong>ja</strong>loolise realiseeringu vahel.” (Interview<br />
1990: 376) Samas rõhutab ta ka mõtet, et semiootika on universaalne<br />
teadus.<br />
Tänapäeva semiootikutest on kõige tulisem semiootika kui humanitaar-<br />
<strong>ja</strong> reaalteaduste ühenduslüli (läbib nii loodust kui ka kultuuri)<br />
idee 17 propageeri<strong>ja</strong> John Deely: “Semiootika on vaatepunkt ehk lähenemine,<br />
mis sünnib eksplitsiitsest äratundmisest, mida üks või teine<br />
mõttemeetod või uurimismeetod eeldab. Semiootika sünnib püüdlusest<br />
teha uurimisteemaks see valdkond, mis on kõigile meetoditele ühine <strong>ja</strong><br />
mis kõiki neid meetodeid ilmselgelt läbinisti toetab, kuni selle määrani,<br />
et need meetodid muutuvad ainuõigeks vahendiks, mille kaudu uurimistööd<br />
tehakse.” (Deely 2005: 13) Seega annab semiootika lähenemise<br />
“kogu kogemusele, aspektides, mis talle kui kogemusele omased on.<br />
Selle saavutanuna saab temast “esimene” kõikide teaduste seas ...”<br />
(samas, 102).<br />
Nagu näeme, on see alles semiootika tulevik, praegu see-eest on semiootika<br />
“humanitaarteaduste seas ainulaadne, kuna ta on teadus, mis tegeleb<br />
kõikide teaduste arenguvalemiga <strong>ja</strong> pal<strong>ja</strong>stab, kui keskne on mõistmise<br />
ürituse <strong>ja</strong>oks a<strong>ja</strong>lugu. A<strong>ja</strong>loo kesksus mõistmise <strong>ja</strong>oks avaldub kultuuri<br />
koodide kaudu, mis ainsana hoiavad väl<strong>ja</strong>spool individuaalset arusaamist<br />
alal commens’it ehk ühist mentaalsust [...]” (samas, 109).<br />
Toodud argumendid on tihedalt seotud arusaamaga semiootikast kui<br />
inter(trans?)distsiplinaarsest teadusest. Samuti võib näha siin pretensiooni<br />
lahendada põhimõttelised filosoofilised küsimused. Kuid küsimus<br />
semiootika <strong>ja</strong> filosoofia suhetest väljub käesoleva artikli raamest.<br />
Siit edasi on loogiline vaadelda semiootikat kui teadusteooriat <strong>ja</strong><br />
teadusuuringute alusepani<strong>ja</strong>t. 1990. aastal ilmus Walter A. Kochi toime-<br />
17 Ka Deely suure eeskuju Thomas Sebeoki <strong>ja</strong>oks on “semiootika tegelikult<br />
mõistuse <strong>ja</strong> reaalsuse vahelise seose uurimine” (Sebeok 2001: 11) <strong>ja</strong> ta ei näe<br />
kardinaalset erinevust humanitaar- <strong>ja</strong> täppisteaduste vahel.
Change language