teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ülo Kaevats<br />
kirjeldab, s.o mingile faktile. Teooria <strong>ja</strong> faktide vastasseose analüüsimisel<br />
võimaldab metakeel kirjeldada mõlemaid pooli.<br />
Juba neistki üldise loomuga näidetest on näha, et tõe fenomeni<br />
epistemoloogilisel käsitlemisel tuleb vältida ohtlikke äärmusi — naiivset<br />
objektivismi ühelt ning subjektivismi <strong>ja</strong> relativismi teiselt poolt.<br />
II<br />
Me otsime niisiis metodoloogilist vastust kahele omavahel seotud küsimusele<br />
— esiteks, kuidas, millise arenguprotsessi tulemusena kadus tõe<br />
mõiste teadusfilosoofilise peavoolu kir<strong>ja</strong>ndusest, ning teiseks, mis oli<br />
säärase kadumise põhjuseks?<br />
Teadustunnetuse a<strong>ja</strong>lugu kuni 19. sa<strong>ja</strong>ndi lõpus <strong>ja</strong> 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguses<br />
füüsikas alanud revolutsioonini kokku võttes võime üldistavalt öelda, et<br />
klassikalises matematiseeritud loodusteaduses tolleaegne üldisel kujul<br />
sõnastatud tõe korrespondentsteooria töötas. Selle intuitiivne selgus<br />
lubas uskuda, et teadusteadmine annab enam või vähem adekvaatse pildi<br />
tegelikkusest <strong>ja</strong> on selles mõttes tõene. Kanti mõte selle kohta, et objektiivne<br />
tegelikkus iseendas pole meile antud <strong>ja</strong> et rääkida saab vaid teadmiste<br />
vastavusest kogemuse andmetele, mis aga sõltuvad tunnetava<br />
subjekti aru tegevusest, ei kõigutanud oluliselt laialt levinud usku klassikalise<br />
tõeteooria paikapidavusse. Marksismi alusepani<strong>ja</strong>d nägid siin<br />
selgesti klassikalise tõekäsituse piiratust <strong>ja</strong> tõid kasutusse praktika kui<br />
vahendi, kui tee, mille kaudu on võimalik kontakt välismaailma endaga.<br />
Täpsemalt tegutseva subjekti <strong>ja</strong> välismaailma vastastikuses toimes<br />
välismaailma teatud külgede <strong>ja</strong> omaduste väl<strong>ja</strong>toomise kaudu loodud<br />
tunnetuse objektiga. Viitamine praktikale kui tõe kriteeriumile lahendas<br />
probleemi, kuid siiski vaid üldisel, põhimõttelisel kujul. A<strong>ja</strong>looline<br />
praktika kui protsess on progresseeruv, mis annab tunnistust sellest, et<br />
oma tegevuses suudab inimene saavutada seatud eesmärke <strong>ja</strong> järelikult<br />
tema kasutatavad tunnetuskujundid vastavad maailmale. Konkreetsemal,<br />
teadustunnetuse metodoloogiliste probleemide analüüsimise tasemel on<br />
seesugusest üldisest, deklaratiivsest lahendusest vähe kasu.<br />
140
Change language