teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
73<br />
Mälu paigad <strong>ja</strong> valged laigud<br />
andmised “tõe režiimis” suutma ületada konflikti ühtesobimatute, teineteist<br />
välistavate Baltimaade <strong>ja</strong> Vene Impeeriumi meelsete “a<strong>ja</strong>looliste<br />
jutustuste” vahel <strong>ja</strong> selles mõttes tõid need kaasa vastuhaku ametlikule<br />
ideoloogiale <strong>ja</strong> režiimile.<br />
Kokkuvõtteks<br />
Nagu demokratiseerimisena arenenud perestroika puhul tervikuna, ei<br />
olnud NLKP-l <strong>ja</strong> Gorbatšovi meeskonnal a<strong>ja</strong>loo ümberhindamist kavas<br />
<strong>ja</strong> selle suhtes ka tegevuskava. Valged laigud oli vene kir<strong>ja</strong>nikkonnalt<br />
laenatud metafoor, millega oli hakatud stalinlikku a<strong>ja</strong>loovõltsimist tähistama<br />
(Aikman et al. 1993: 99). Eestis suudeti pidurdada selle diskursuse<br />
avalikku introdutseerimist vähemalt aasta (Tamm 1987: 90). Väga<br />
üldises plaanis oli nn valgete laikude diskursuse saatus tüüpiline perestroika<br />
(s.t kohati vaid retooriliselt sõnastatud muutuste va<strong>ja</strong>duse)<br />
sündroom. Olukorras, kus oli raske valega var<strong>ja</strong>ta tegelikke raskusi ilma<br />
võimu lõpliku võõrandumiseta, otsiti teed kuidas kriitika <strong>ja</strong> reformide<br />
va<strong>ja</strong>dus sõnastada viisil, mis ei hirmutaks kohe ära näiteks staliniste,<br />
annaks võimaluse ka mõõdukail reformaatoritel <strong>ja</strong> kõhkle<strong>ja</strong>tel muutusi<br />
toetada. Selles kontekstis tuleb tollaseid tekste väga tähelepanelikult<br />
lugeda. “Ühe-ideoloogia süsteeme uurides peab vahet tegema ausa/veendunud<br />
usu, tavapärase retoorika <strong>ja</strong> juurteni mineva kriitika vahel, mis on<br />
maskeeritud tagasiminekuks allikate juurde” (Loone 1993: 442). Vaid<br />
nii, võttes korraga nii paavsti kui ka Lutheri rolli, suutis reformimeelne<br />
juhtkond vältida stalinistide egiidi all tekkivat blokki, mis oleks toonud<br />
kaasa Stalini-aegse režiimi taastumise (Brown 1996: 93). Avalikustamine<br />
ostus NSV Liidu kui ühe-ideoloogia lammutamises edukaks,<br />
kuid transformeerimises ebaõnnestunud strateegiaks.<br />
A<strong>ja</strong>loo massiivse võltsimise lõpetamine, dramaatilised mõõtmed<br />
omandanud vastuolu pehmendamine rahva mälu <strong>ja</strong> kirjutatud a<strong>ja</strong>loo<br />
vahel, oli osaülesanne hoopis suuremast probleemideringist, vastuolust<br />
teo <strong>ja</strong> sõna vahel, millega 1986. aastal alanud reformipoliitika lootis<br />
toime tulla. Avalikustamine ei kavandanud midagi liberaalse demokraatia<br />
(näiteks Habermasi) sarnase avalikkuse sfääri loomist, kuid muutis