teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rein Vihalemm, Endla Lõhkivi<br />
Eestis: olukord <strong>ja</strong> perspektiivid”. Seekordne aga hõlmab peale traditsioonilise<br />
teadusfilosoofia <strong>ja</strong> -metodoloogia teaduse uuringuid üldisemalt,<br />
püüdes seejuures keskenduda nende metodoloogilisele aspektile.<br />
Meil Eestis on varem teaduse uuringute, mis hõlmab kõiki teadust<br />
uurivaid distsipliine, nagu teadusa<strong>ja</strong>lugu, -sotsioloogia, -ökonoomika,<br />
-meetria, -psühholoogia, -poliitika, aga ka teadusfilosoofia, -loogika <strong>ja</strong><br />
-metodoloogia, üldnimetusena käibele tulnud <strong>teaduslugu</strong>, mis ka<strong>ja</strong>stub ka<br />
kõnealuse seeriakogumiku pealkir<strong>ja</strong>s (vt ka nt ENE 1975: 506; EE 1996:<br />
319). See termin oli teaduseteaduse kõrval eesti vaste ingliskeelsele<br />
terminile science of science, nagu ka vene keeles oli наука о науке kõrval<br />
suupärasem науковедение. Ent science of science on käibelt peaaegu<br />
kadunud ning omaette, kuid ineterdistsiplinaarse iseloomuga akadeemilist<br />
teaduse uurimise valdkonda on hakatud nimetama science studies (ka<br />
science and technology studies), mis siis eesti keeles oleks teaduse<br />
uuringud. Termin teaduse uuringud on selle uurimisvaldkonna nimetusena<br />
otstarbekam ka sellepärast, et <strong>teaduslugu</strong> on kasutusel ebamäärasemas<br />
tähenduses, sealhulgas vahel ka lihtsalt teadusa<strong>ja</strong>loo sünonüümina.<br />
Kogumikes “Teaduslugu <strong>ja</strong> <strong>nüüdisaeg</strong>” on teadusa<strong>ja</strong>loo ning teadusfilosoofia<br />
<strong>ja</strong> -metodoloogia kõrval sageli publitseeritud käsitlusi Eesti<br />
teaduspoliitikast <strong>ja</strong> teaduskorraldusest ning teadussaavutustest. Ent need ei<br />
ole enamasti olnud akadeemilise iseloomuga uurimused, mis paigutuksid<br />
rahvusvahelisse teaduse uuringute konteksti. Viimast iseloomustab<br />
muuhulgas metodoloogiline refleksioon — meetodi põhjendamine konkreetse<br />
uuringu puhul. Seekord, nagu juba rõhutatud, olekski soov silmas<br />
pidada teaduse uuringute metodoloogilist aspekti, näha Eestis tehtavaid<br />
teaduse uuringuid vastavas akadeemilise uurimise valdkonnas toimuvate<br />
rahvusvaheliste diskussioonide valguses.<br />
Olulise tõuke on teaduse uuringute väl<strong>ja</strong>kujunemiseks uudse metateadusena<br />
andnud Thomas Kuhni “Teadusrevolutsioonide struktuuri” ilmumine<br />
1962. aastal (eesti k Kuhn 2003), mis muutis eelkõige traditsioonilise<br />
teadusa<strong>ja</strong>loo <strong>ja</strong> teadusfilosoofia arusaama teadusest ning sai<br />
väga populaarseks sotsiaalteadlaste hulgas (vt nt Vihalemm 2003).<br />
Euroopas on interdistsiplinaarsed teaduse uuringud omaette distsipliinina<br />
olemas 1960-ndatest aastatest, mil hakati looma ka esimesi sellealaseid<br />
uurimiskeskusi (Suurbritannias, Rootsis, Prantsusmaal, Šveitsis<br />
jm). Üks tuntumaid keskusi on Edinburghi ülikoolis 1964. a David<br />
8
Change language