teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Peeter Torop<br />
“Ennekõike va<strong>ja</strong>me me selgeid lähtepositsioone, selleks et väljuda sama<br />
teema lõputu varieerumise nõiaringist, nagu lõputud diskusioonid tõlgete<br />
“originaalitruudusest” <strong>ja</strong> “vabadusest”. Minu enda lähtepunktiks on<br />
rangelt funktsionaalne “skopos” teooria. Teised võivad lähtuda millestki<br />
muust. Peamine on jõuda uute tulemusteni” (Vermeer 1998: 62).<br />
Distsiplinaarne identiteet sõltub distsiplinaarse uurimisobjekti<br />
teadvustamise viisist. Kui tõlketeadus on tõlke <strong>ja</strong> tõlkimisega tegelev<br />
teadus, siis on loomulik, et oma identiteeti saab ta kujundada tõlke <strong>ja</strong><br />
tõlkimise kokkupuutealal. Selleks alaks on tõlkeprotsess. Kui tõlkeprotsess<br />
on tõlketeaduse uurimisobjekt, siis va<strong>ja</strong>b täpsustamist selle<br />
protsessi kirjeldamistasand (vt. ka Sütiste, Torop 2007). Tõlkeprotsessi<br />
võib ühelt poolt vaadata kognitiivsete protsesside eriliigina ning siduda<br />
protsessi mõistmine tõlki<strong>ja</strong> mõttetegevuse mõistmisega (vt. näiteks<br />
Breedveld 2002). Teiselt poolt on võimalik vaadelda tõlkeprotsessi<br />
avaras kommunikatiivses kontekstis ning siduda ta kultuuri-uuringutega<br />
(cultural studies) ning tõlke sotsiokultuurilise funktsioneerimisega (vt.<br />
näiteks Dixon 1995). Nii kognitiivset kui sotsiokultuurilist lähenemist<br />
on tõlketeaduses viimasel a<strong>ja</strong>l palju kasutatud, kuid kontseptuaalset<br />
ühtsust pole need kaasa toonud. Kontseptuaalse ühtsuse va<strong>ja</strong>dusele on<br />
samas aga korduvalt viidatud. Seda ühelt poolt seoses va<strong>ja</strong>dusega<br />
väärtustada metodoloogliselt tõlgete võrdlevat analüüsi. Kitty M.van<br />
Leuven-Zwart on näiteks väitnud, et süstemaatilise <strong>ja</strong> individuaalseid<br />
tõlkeid kõrvutava tõlkeanalüüsita ei saa teoreetilisest tõlketeadusest<br />
(Theoretical Translation Studies) tõsiselt rääkida: “Minu arvates ei ole<br />
võimalik jõuda tõlke- <strong>ja</strong> tõlkimise teooriani alustamata individuaalsete<br />
tõlgete süstemaatilisest võrdlemisest <strong>ja</strong> kirjeldamisest” (Leuven-Zwart<br />
1991: 43, vt. ka Englund Dimitrova 2005). Sama probleemiga seoses on<br />
aga teiselt poolt rõhutatud uue ning olulise epistemoloogilise printsiibina<br />
va<strong>ja</strong>dust uurida potentsiaalseid tõlkeid, tõlgete põhimõttelist varieerumist:<br />
“Uut epistemoloogilist orientatsiooni võiks määratleda kui nihet<br />
objekti loomiselt tõlkeobjektide potentsiaalsuse ehk Tõlke Variatiivsuse<br />
väl<strong>ja</strong> suunas” (Hewson, Martin 1995: 28). Ka moodsa tõlketeaduse üks<br />
alusepani<strong>ja</strong>id James Holmes leidis, et tõlkeprotsessi teooriat on<br />
kõigepealt va<strong>ja</strong>, kuid ta lahutas selle teooria tõlkeprotsessi tulemuse<br />
(theory of translation product), tõlke funktsioonide (theory of translation<br />
function) <strong>ja</strong> tõlke didaktika (theory of translation didactics) teooriatest<br />
(Holmes 1988: 95). Kui temal oli puhas (“pure”) tõlketeadus <strong>ja</strong>gatud<br />
82
Change language