teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rein Ruutsoo<br />
Mõlemad soovid võisid olla nii ratsionaalselt kui ka emotsionaalselt<br />
motiveeritud. Valdavalt ratsionaalselt motiveeritud tegutsemisesoov<br />
oleks toonud kaasa liiga suuri <strong>ja</strong> vaevalisi, tegelikkuses aga vaevalt teostatavaid<br />
ümbermõtestamisi osaliste maailma kohta käivas teoorias —<br />
marksismis-leninismis.<br />
Retoorilise kujundina osutusid valged laigud tõhusaks strateegiliselt<br />
olulise osa poliitikute <strong>ja</strong> teadlaste emotsioonide mõjutamisel, õigemini<br />
nende moraalase teadvuse suunamisel. Professor Juri Afanasjevi eestvedamisel<br />
tegutsevate a<strong>ja</strong>loo uut<strong>ja</strong>te nägemuses valgete laikude kõrvaldamise<br />
moraalse tähenduslikkuse rõhutamine, selle asetamine avalikustamise<br />
keskmesse (Afanasjev 1989) osutus õigeks. See tundus sobivat<br />
varem omaks võetud põhiväärtuste (marksism on humanism!) <strong>ja</strong> mõistete<br />
süsteemiga. Valega seonduv moraalne diskomfort, mis polnud mitte<br />
abstraktne, vaid veel väga selgelt seotud isiklike kogemustega, mille<br />
osalised olid ka paljud a<strong>ja</strong>loolased (võimatus rääkida tõtt oma lähedaste<br />
saatusest), osutus ilmselt piisavaks kallutamaks ka nõukogude korra<br />
õiguspärasuses veendunud inimesi toetama avalikustamist.<br />
Kuritegude pal<strong>ja</strong>stamine oli ühildatav ka osa nõukogude korra veendunud<br />
poolda<strong>ja</strong>te mõtete <strong>ja</strong> väärtuste süsteemiga (kõnelemata režiimivastaste<br />
omaga), eriti pärast nihet uutmise juhtdiskursuses (vt Heller<br />
1982), milles Gorbatšovi juhistega nihutati esiplaanile üldinimlikud<br />
väärtused <strong>ja</strong> moraalne puhastumine. Seejuures on tähelepanuväärne, et<br />
Eesti parteijuhid omakorda püüdsid vähendada avalikustamise <strong>ja</strong> demokratiseerimise<br />
retoorilist jõudu sellega, et piirasid ametlikes tekstides<br />
(EKP juhtide kõnedes <strong>ja</strong> partei otsustes) järsult Moskvast kostvat<br />
sõnamist <strong>ja</strong> konstrueerisid juhtdiskursusena fraase, mis kõnetasid<br />
uutmist “klassikasvatuse”, kommunistliku ideelisuse jne keeles. Selles<br />
järgisid nad perestroika vastastiiva nn konservatiivide, kes peagi liitusid<br />
stalinistidega, retoorilist taktikat.<br />
Kuid samas puudusid vähemalt uue retoorika kasutamise algaastail<br />
(1986–1987) poliitilised tingimused möödaniku ausaks <strong>ja</strong> eelkõige Balti<br />
rahvaid rahuldavaks sisuliseks arutamiseks. Väga üldises mõttes oli<br />
a<strong>ja</strong>loo avalikustamise protsess invariantne kogu perestroika strateegiaga,<br />
mille üheks kokkuvõtvaks kirjelduseks on “liberaliseerimine ilma<br />
demokratiseerimiseta”, s.t retoorika olemise <strong>ja</strong> mõtlemise põhitingimusi<br />
muutmata.<br />
70
Change language