teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rein Ruutsoo<br />
paikapidamatust, pigem on nii, et ka “erand kinnitab reeglit”, seaduspärasuste<br />
avaldumist tuleb nimelt mõtestada mitte “dogmaatiliselt” vaid<br />
dialektiliselt (näiteks sotsialistliku revolutsiooni võidu paradoksaalne<br />
võimalus mahajäänud maal). Sellega muutub a<strong>ja</strong>looskeemiga ühitamatute<br />
faktide mõtestamine mitte tunnetuse teooria edendamise, vaid<br />
pragmaatiliseks võimu probleemiks. Selle valguses tuleb küsida, kuidas<br />
ikkagi sai võimalikuks 1989. aastal jõuda järelduseni, et “[m]aailmas<br />
pole vist teist nii võltsitud a<strong>ja</strong>looga maad kui meie oma”. Nii võttis<br />
Nõukogude a<strong>ja</strong>looteaduse suhte tõega kokku Juri Afanasjev (1989: 228).<br />
A<strong>ja</strong>loo avalikustamise <strong>ja</strong> uurimise taaslubatavuse<br />
diskursiivsest raamist<br />
Käesolevas kir<strong>ja</strong>töös ei peatu ma pikemalt a<strong>ja</strong>lookäsitluslike arengute<br />
poliitilisel <strong>ja</strong> avaramalt diskursiivsel kontekstil, millel oli otsustav osa,<br />
nagu ma ei vaata ka a<strong>ja</strong>looteaduse üldist arengut (pinge a<strong>ja</strong>loo uurimise<br />
üldisema metodoloogia <strong>ja</strong> selle rakendamise konkreetse, eelkõige lähia<strong>ja</strong>loo<br />
uurimise praktika vahel oli üks tunnetuslikest orientiiridest).<br />
Kommunikatsiooni autentsuse <strong>ja</strong> teaduse tunnetusväärtuse diskursiivse<br />
eelduse kujundab kõige üldisemas mõttes viis, kuidas tõest <strong>ja</strong> valest<br />
räägitakse. Kaasa<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>loo teaduse taastumise eelduseks iseseisva<br />
uurimistegevusena on a<strong>ja</strong>loo uurimisvaldkonnale iseloomulike, sisemiste,<br />
teadmise saamise viisist tulenevate tunnetuse “objektiivsuse”<br />
kriteeriumite tekitamine. Eesti a<strong>ja</strong>looteaduse taassünd on just selle<br />
kaudu jälgitav, kuidas epistemoloogiliselt oluliste arutlusraamide, tõe <strong>ja</strong><br />
vale, eksimise <strong>ja</strong> võltsimise tähendussisude täpsustumisel ka a<strong>ja</strong>loolastele<br />
traditsiooniliselt omased töövõtted <strong>ja</strong> eeldused kindlustuvad.<br />
Avalikustamise diskursus — mis formuleeriti NLKP 27. kongressil<br />
<strong>ja</strong> oli põhimõtteliselt kasutatav ka a<strong>ja</strong>loo kohendamise (mitte ümberkirjutamise)<br />
õigustamise hajusate põhjendite komplektina — oli väga<br />
tugevalt retooriline. “Avalikkuseta ei ole ega saa olla demokraatiat […].<br />
Kommunistid va<strong>ja</strong>vad alati <strong>ja</strong> kõigis olukordades tõde” (Gorbatšov<br />
1986: 69). See käivitati väga üldise hinnanguna tegelikkuse kohta<br />
käivate teadmiste mitteadekvaatsusest <strong>ja</strong> selle vallandusfaasis peaaegu<br />
66
Change language