tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

1930. aastal hakkas ilmuma esimene eestimaine levimuusika noodiväljaanne Modern Lööklaul,
igal aastal neli numbrit, igas numbris 13–15 laulu (viimane, 30. number ilmus
17.06.1940). See oli küll lööklaulude sõprade seisukohast tänuväärt ettevõtmine, paraku
džässorkestritele oli sellest vähe abi kahel põhjusel – esiteks ilmus selles väljaandes
džässilikku repertuaari väga vähe 246 , teiseks toodi seal ära vaid meloodia koos tähtharmooniaga,
orkestrid vajasid aga seadeid.
Kümnendi lõpupoole, kui peale kasvas uus põlvkond muusikuid, tekkisid juba ka arvestatavad
arranžeerijad, nagu Priit Veebel ja Hans Speek, hiljem Boris Kõrver, mis muutis orkestrid
juba tunduvalt huvitavamaks ja omanäolisemaks. Probleemi aktuaalsust näitab seik, et Boris
Kõrver tõlkis kümnendi lõpul omal initsiatiivil eesti keelde Sid Phillipsi orkestreerimise õpiku
“Course of Modern Orchestration” 247 (Arike 1966: 5). Selle kohta, kas tema tõlge ka kuidagi
paljundati või muul moel teistele kasutatav oli, andmed puuduvad.
Kahjuks on sõjakeerises kaduma läinud suurem osa parimate sõjaeelsete eesti džässorkestrite
seadeid; need vähesed, mis sõjatulest pääsesid, on nüüdseks valdavalt aeg hävitanud 248 . Seega
on bilanss kurb – säilinud on üks lugu (“Sind”) 249 helikandjal ja mõned seaded V. Ojakääru
erakogus, mida on liiga vähe, et nende analüüsi kaudu objektiivset arvamust kujundada. Tuleb
uskuda V. Ojakääru hinnangut, kes P. Veebeli seadeid ise mänginuna kinnitab, et Veebel
valdas suurepäraselt džässorkestrile arranžeerimist ja ka džässi tunnetamisega oli kõik korras
(Ojakäär 2000: 329). Seda väidet kinnitab fakt, et Veebeli seadeid kasutasid meeleldi teisedki
orkestrid: neid oli nii Viljandi-kontserdi kui ka L. Tautsi Tartu-kontserdi kavades. Tema
seadetele annab oma kontserdiarvustuses kiitva hinnangu ka Revalsche Zeitung’i muusikakriitik
Kr. 250
Nagu The Murphy Band’i mehed mainisid, olid põhiliseks džässitunnetuse õppimisvahendiks
raadio kõrval heliplaadid. See 20 aastat varem suure tehnikaimena tundunud nähtus oli 1930.
aastail juba üsna igapäevaseks muutunud ja plaadid küllaltki kättesaadavad. Mutsu andmetel
domineerisid neil aastail plaadipoodides Jack Hyltoni ja Paul Whitemani orkestrid, kes olid
vastavalt His Masters Voice ja Columbia esiartistid, kuid sealt võis leida ka Bing Crosby,
Louis Armstrongi ning vokaalansamblite The Revellers, Mills Brothers, Boswell Sisters,
vokaaldueti Layton & Johnston või teistegi populaarsete artistide ja orkestrite plaate.
246
Esimene ingliskeelne laul alles 6. numbris (veel mitte džäss), svingilik repertuaar on ülekaalus esmakordselt
15. numbris 1936.
247
Õpik koosneb 16 iseseisvast peatükist, igaüks on ühele kindlale probleemile pühendatud, millest jääb mulje,
et õpik on algselt kirjutatud ajakirjas avaldamiseks ja hiljem tervikuna välja antud. See on lühikursus, mis
algab teooria ja harmoniseerimise algtõdedest, kuid käsitlemist leiavad nii erinevad stiilid kui ka
sissejuhatuse kirjutamise võtted. Mitu peatükki on pühendatud pillide tundmisele (+ vokaali corus) koos väga
asjalikkude soovitustega, milliseid käike või hüppeid iga pilli puhul vältida; 13. peatükis jõutakse juba
partituurini. Teksti illustreerib 100 noodinädet, mis tõstavad oluliselt õpiku väärtust. Kuigi eessõnas ütleb
autor, et õpik on mõeldud lühikursusena algajaile, on siiski ilmselt silmas peetud juba kogenud muusikuid,
kes on algajad vaid arranžeerijaina, päris algaja ei suudaks õpiku tempoga kaasa minna. Kokkuvõttes igati
asjalik õpik, kus on selgelt tunda, et autor on suure kogemustepagasiga praktik; on tõsiselt kahju, et see õpik
Eestis trükivalgust ei näinud. Siit saame ka teada, kuidas tol ajal Inglismaal tantsumuusikastiile jaotati: sweet,
½ swing, swing.
Enda kohta on S. Phillips õpiku eessõnas kirjutanud, et oma oskused omandas ta Melodian orkestrile (mis
võitis Melody Maker’i võistluse) arranžeerides, hiljem mängis (küllap ka arranžeeris) Bert Ambrose’i kuulsas
orkestris. B. Kõrveri tõlge asub Rahvusraamatukogu arhiivifondis RRK 3 – 14.451 Ar. 94... B/Phillips.
248
Tantsuorkestrite seadeid pole ka TMM-i fondides. Kuigi V. Compe loomingust on TMM-is küllaltki suur
valik, ei ole nende seas ühtki džässipala seadet.
249
W. Donaldsoni “You” P. Veebeli 1. džässikontserdi kavast, tõenäoliselt P. Veebeli seades.
250 “Das zweite Jazzkonzert”. Revalsche Zeitung, 1937, 14.04.
109