tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1930. aastal hakkas ilmuma esimene eestimaine levimuusika noodiväljaanne Modern Lööklaul,<br />
igal aastal neli numbrit, igas numbris 13–15 laulu (viimane, 30. number ilmus<br />
17.06.1940). See oli küll lööklaulude sõprade seisukohast tänuväärt ettevõtmine, paraku<br />
džässorkestritele oli sellest vähe abi kahel põhjusel – esiteks ilmus selles väljaandes<br />
džässilikku repertuaari väga vähe 246 , teiseks toodi seal ära vaid meloodia koos tähtharmooniaga,<br />
orkestrid vajasid aga seadeid.<br />
Kümnendi lõpupoole, kui peale kasvas uus põlvkond muusikuid, tekkisid juba ka arvestatavad<br />
arranžeerijad, nagu Priit Veebel ja Hans Speek, hiljem Boris Kõrver, mis muutis orkestrid<br />
juba tunduvalt huvitavamaks ja omanäolisemaks. Probleemi aktuaalsust näitab seik, et Boris<br />
Kõrver tõlkis kümnendi lõpul omal initsiatiivil eesti keelde Sid Phillipsi orkestreerimise õpiku<br />
“Course of Modern Orchestration” 247 (Arike 1966: 5). Selle kohta, kas tema tõlge ka kuidagi<br />
paljundati või muul moel teistele kasutatav oli, andmed puuduvad.<br />
Kahjuks on sõjakeerises kaduma läinud suurem osa parimate sõjaeelsete eesti džässorkestrite<br />
seadeid; need vähesed, mis sõjatulest pääsesid, on nüüdseks valdavalt aeg hävitanud 248 . Seega<br />
on bilanss kurb – säilinud on üks lugu (“Sind”) 249 helikandjal ja mõned seaded V. Ojakääru<br />
erakogus, mida on liiga vähe, et nende analüüsi kaudu objektiivset arvamust kujundada. Tuleb<br />
uskuda V. Ojakääru hinnangut, kes P. Veebeli seadeid ise mänginuna kinnitab, et Veebel<br />
valdas suurepäraselt džässorkestrile arranžeerimist ja ka džässi tunnetamisega oli kõik korras<br />
(Ojakäär 2000: 329). Seda väidet kinnitab fakt, et Veebeli seadeid kasutasid meeleldi teisedki<br />
orkestrid: neid oli nii Viljandi-kontserdi kui ka L. Tautsi Tartu-kontserdi kavades. Tema<br />
seadetele annab oma kontserdiarvustuses kiitva hinnangu ka Revalsche Zeitung’i muusikakriitik<br />
Kr. 250<br />
Nagu The Murphy Band’i mehed mainisid, olid põhiliseks džässitunnetuse õppimisvahendiks<br />
raadio kõrval heliplaadid. See 20 aastat varem suure tehnikaimena tundunud nähtus oli 1930.<br />
aastail juba üsna igapäevaseks muutunud ja plaadid küllaltki kättesaadavad. Mutsu andmetel<br />
domineerisid neil aastail plaadipoodides Jack Hyltoni ja Paul Whitemani orkestrid, kes olid<br />
vastavalt His Masters Voice ja Columbia esiartistid, kuid sealt võis leida ka Bing Crosby,<br />
Louis Armstrongi ning vokaalansamblite The Revellers, Mills Brothers, Boswell Sisters,<br />
vokaaldueti Layton & Johnston või teistegi populaarsete artistide ja orkestrite plaate.<br />
246<br />
Esimene ingliskeelne laul alles 6. numbris (veel mitte džäss), svingilik repertuaar on ülekaalus esmakordselt<br />
15. numbris 1936.<br />
247<br />
Õpik koosneb 16 iseseisvast peatükist, igaüks on ühele kindlale probleemile pühendatud, millest jääb mulje,<br />
et õpik on algselt kirjutatud ajakirjas avaldamiseks ja hiljem tervikuna välja antud. See on lühikursus, mis<br />
algab teooria ja harmoniseerimise algtõdedest, kuid käsitlemist leiavad nii erinevad stiilid kui ka<br />
sissejuhatuse kirjutamise võtted. Mitu peatükki on pühendatud pillide tundmisele (+ vokaali corus) koos väga<br />
asjalikkude soovitustega, milliseid käike või hüppeid iga pilli puhul vältida; 13. peatükis jõutakse juba<br />
partituurini. Teksti illustreerib 100 noodinädet, mis tõstavad oluliselt õpiku väärtust. Kuigi eessõnas ütleb<br />
autor, et õpik on mõeldud lühikursusena algajaile, on siiski ilmselt silmas peetud juba kogenud muusikuid,<br />
kes on algajad vaid arranžeerijaina, päris algaja ei suudaks õpiku tempoga kaasa minna. Kokkuvõttes igati<br />
asjalik õpik, kus on selgelt tunda, et autor on suure kogemustepagasiga praktik; on tõsiselt kahju, et see õpik<br />
Eestis trükivalgust ei näinud. Siit saame ka teada, kuidas tol ajal Inglismaal tantsumuusikastiile jaotati: sweet,<br />
½ swing, swing.<br />
Enda kohta on S. Phillips õpiku eessõnas kirjutanud, et oma oskused omandas ta Melodian orkestrile (mis<br />
võitis Melody Maker’i võistluse) arranžeerides, hiljem mängis (küllap ka arranžeeris) Bert Ambrose’i kuulsas<br />
orkestris. B. Kõrveri tõlge asub Rahvusraamatukogu arhiivifondis RRK 3 – 14.451 Ar. 94... B/Phillips.<br />
248<br />
Tantsuorkestrite seadeid pole ka TMM-i fondides. Kuigi V. Compe loomingust on TMM-is küllaltki suur<br />
valik, ei ole nende seas ühtki džässipala seadet.<br />
249<br />
W. Donaldsoni “You” P. Veebeli 1. džässikontserdi kavast, tõenäoliselt P. Veebeli seades.<br />
250 “Das zweite Jazzkonzert”. Revalsche Zeitung, 1937, 14.04.<br />
109