tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
See tõestab omakorda I. Mažursilt saadud infot, sest kui Lätis ei olnud džässiajastu veel<br />
saabunud, on üsna loomulik, et meie džässbändid seal kedagi ei huvitanud 58 . Seega võib Lätipoolsed<br />
mõjutused meie džässile olematuks lugeda.<br />
2.4.3. Nõukogude Venemaa<br />
Kronoloogiat silmas pidades on raske otsustada, kas enne tuleks käsitleda Eesti teist<br />
maismaanaabrit Venemaad või Soomet. Vene džässiajakirjaniku, Venemaal ilmuva ajakirja<br />
JAZZ väljaandja Nick Dmitrievi (1996: 11) sõnul toimus esimene džässikontsert Venemaal<br />
1. oktoobril 1922 Moskvas Riikliku Teatriinstituudi saalis, kus vene džässiajaloolase Aleksei<br />
Batašovi andmeil (������� 1972: 10–11) oli esinejaks Valentin Parnahhi sekstett. Samas on<br />
teada, et Parnahhi ansambel mängis lärmidžässi – seega, kas seda ettevõtmist on õige džässikontserdiks<br />
pidada, on küsitav. Pealegi teame, et lärmidžässi mängiti samal ajal ka Helsingis,<br />
kuid soomlased seda oma otsese džässiajaloo hulka ei loe. See fakt ise viitab aga sellele, et<br />
info uue muusikaliigi kohta oli selleks ajaks Venemaale jõudnud.<br />
Eestil olid Venemaaga enne revolutsiooni teatavasti üsnagi tihedad kultuurisidemed, paljud<br />
eesti muusika- ja kunstiinimesed said oma hariduse Venemaa õppeasutustes ja paljud ka<br />
töötasid mitmel pool Vene suurlinnades, kuid pärast Eesti riigi iseseisvumist tekkinud poliitilise<br />
pinge olukorras olid kultuurisidemed üpriski tagaplaanile jäänud ja tantsuorkestrite (aga<br />
sel ajal džäss seda ju oli) vahetamine ei saanud kuidagi võimalik olla. Kuigi vene džässiajaloolase<br />
A. Batašovi väitel (ibid) toimus Venemaal 1920./1930. aastatel märkimisväärselt<br />
aktiivne džässialane tegevus, ei ole kuni 1940. aastani ka mingisugust muud jälge (nt nõukogude<br />
autorite palad, mälestused) selliste kontaktide kohta. Eesti iseseisvusajast ei ole andmeid<br />
ka nimetamisväärse noodi- või heliplaadikaubanduse kohta. Mõningane info võis tänu filmile<br />
“Lõbusad semud”, mille muusika oli sisse mängitud Leonid Utjossovi 59 orkestri poolt, siin<br />
olemas olla. Sellele võimalusele viitab ka ainsa teadaoleva näitena nõukogude Venemaa<br />
autorite loomingust 1935. aasta väljaandes Modern Lööklaul nr 10 ilmunud Isaak Dunajevski<br />
tango “Süda” samast filmist, millel džässiga aga midagi ühist pole. Ei ole andmeid, et meie<br />
džässorkestrid oleksid enne 1940. aastat oma repertuaari võtnud vene autorite teoseid. Kuigi<br />
L. Utjossovi orkestrit peeti üheks 1930. aastate mõjukamaks Venemaal, ei suutnud ta oma<br />
tasemelt ületada ameerika ja inglise orkestreid, ning meie muusikud suundusid originaallätete<br />
poole. Seega olid sealpoolsed mõjutused äärmiselt ebatõenäolised.<br />
2.4.4. Soome<br />
Kui vaadata, kuidas tuli džäss Soome, peame kõigepealt konstateerima, et Eestiga võrreldes<br />
on soomlased palju eelistatumas seisus: II maailmasõja ajal said nende suuremad kultuurikeskused<br />
suhteliselt vähe kannatada ja seetõttu on neil säilinud ka kõik arhiivid. Nii saavadki<br />
soome uurijad džässi saabumist ja arengut oma kodumaal jälgida üsnagi detailselt.<br />
58 Seda tõestab fakt, et Estonia Valge Saali peremees Jakovlev, kellel oli pansionaat ka Riia rannas (Strobel<br />
1979), ei kasutanud seal meie muusikuid, kuigi tal olid Strobeliga head suhted.<br />
59 Leonid Utjossov (1895–1982), laulja ja orkestrijuht, viljeles nn teatraliseeritud džässi (tonarchivonline.de/service/musiklexikon/db1996.html<br />
17.03.2008). Oma laulumaneerilt meenutab mõningal määral<br />
L. Armstrongi.<br />
37
Change language