06.01.2013 Views

tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Boris Kuuma, Eugen Raudsepa ja Henno Toominga nimed meenusid kohe. E. Lindström<br />

mainis ka seda, et nende ühiskontserdid äratasid suurt tähelepanu, Eesti muusikute esinemisi<br />

kajastati korduvalt ka tollastes Soome väljaannetes. Meie džässmuusikute mängutaset ja<br />

repertuaarivaldamist, mida Soome muusikud kohe ka mitmel jam sessioonil Veljeshovi restorani<br />

saalis “kontrollisid”, hindas Lindström väga heaks. 267 Selline tunnustus meie põhjanaabrite<br />

ühe kõige autoriteetsema džässmuusiku suust on väga oluline, saamaks pilti eesti džässi<br />

tegelikust tasemest 1940. aastate algul. See on erapooletu spetsialisti asjatundlik hinnang,<br />

mida hoolimata sellest, et see on antud 60 aastat pärast kirjeldatud sündmusi, võime täielikult<br />

usaldada 268 .<br />

Meie õnneks olid Soome džässikriitikud tunduvalt aktiivsemad siinsetest ja nii ilmus Soome<br />

siirdunud Eesti džässmuusikutest lühikese ajaga kolm asjalikku artiklit. Kadestamistvääriv<br />

oli nende operatiivsus – Eesti muusikud saabusid Soome 1943. aasta oktoobris-novembris,<br />

kuid juba sama aasta detsembris ilmus Soome esimeses (rootsikeelses) džässiajakirjas YAM<br />

artikkel “Eesti tippmuusikud on siin!” koos H. Speegi fotoga, kus on toodud ka loetelu saabunud<br />

muusikutest koos nende lühitutvustusega 269 (artikkel vt lisa 10). Nendeks olid YAM’i<br />

andmetel Hans Speek, Boris Kuum, Oskar Wickman, E. Õurapuu, Eugen Raudsepp ja Kalju<br />

Hollas. 270 Samast leiame ka teadaolevalt esimese meie džässitippudele antud erapooletu<br />

rahvusvahelise hinnangu, mis osutub ootamatult positiivseks – H. Speeki hinnatakse tasemelt<br />

võrdseks tema Ameerika kolleegidega, tõeliseks talendiks tituleeritakse B. Kuum, tugevate<br />

džässimeestena leiavad märkimist ülejäänud artiklis nimetatud muusikud.<br />

Sama ajakirja järgmise aasta jaanuarinumbris ilmus artikkel pealkirjaga “Jaakko Vuormaa<br />

moodustas oma bändi”, kus sai hea hinnangu Boris Kuum nii viiuldaja kui seadete autorina,<br />

samuti mainiti Henno Toomingat – mõlemad esinesid koos Jaakko Vuormaa ansambliga. 271<br />

Veebruari-märtsinumbris oli leheküljepikkune artikkel, pealkirja järgi küll Jaakko Vuormaa<br />

bändi džässikontserdist (Jaakko Vuormaa’s DEBUT-JAZZKONSERT), kuid suur osa artiklist<br />

oli pühendatud Boris Kuumale ja Henno Toomingale, 272 kes leidsid erilist esiletõstmist.<br />

Artikkel on põhjalik, analüüsides kogu kava ja kõiki muusikuid üksipulgi, ning on kirjutatud<br />

erapooletu asjatundlikkusega, artikli juures on YAM’i fotograafi pilt Boris Kuumast mänguhoos.<br />

273 Kohe artikli algul rõhutatakse ansambli ebatüüpilist koosseisu (viiul, trompet,<br />

akordion, klaver, kitarr, kontrabass, trummid), kiidetakse huvitavat kõla ja seoses sellega<br />

rõhutatakse B. Kuuma osa arranžeerijana. Eriti tõstetakse esile tema inspireerivaid soolosid<br />

palades “Exactly like you” ja “Kiss the boys good-bye”. H. Tooming leiab eraldi väljatoomist<br />

oma soolodega palades “Booglie wooglie piggy” ja “Boogie woogie”, mille puhul rõhutatakse<br />

tema “erilist talenti selles klaveristiilis”. Kui meenutada, et ei B. Kuum ega H. Tooming<br />

ajal mängis tema ise koos teiste noorte Soome džässmuusikutega (intervjuu 22.11.2004). Kuno Laren aga<br />

mäletab, et tema ja Hans Speek jalutasid õhtuses Helsingis ja kuulsid läbi Veljeshovi avatud akende<br />

džässmuusikat, mille peale nad sinna sisse läksid ja ennast Soome kolleegidele tutvustasid (intervjuu<br />

15.08.2003).<br />

267<br />

Nagu selgub Pekka Jalkaneni raamatust “Alaska, Bombay ja Billy Boy – jazzkulttuurin murros...” (1989), oli<br />

soome džässis, nagu meilgi, sel ajal valitsevaks kujunenud svingstiil. Ka repertuaar oli suures osas sama.<br />

Seetõttu oli jam sessioonide korraldamine lihtne, aga ka põnevam.<br />

268<br />

E. Lindström on hoolimata kõrgest east aktiivselt tegev Soome džässielus, tegutsedes džässikirjastajana,<br />

konsultandina ja juhtides tema enda poolt asutatud noorte Soome džässmuusikute toetusfondi.<br />

269<br />

“Estniska stjärnmusiker här!” YAM 1943, nov/dets, 12; kõikide YAM’is ilmunud Eesti muusikute kohta<br />

kirjutatud artiklite autorid on teadmata.<br />

270<br />

Artiklis on paar viga nimede kirjutamises: peab olema Oskar Vichmann ja E. Õunapuu. Peale selle teame, et<br />

samal ajal olid Soomes ka E. Kõlar ja E. Kabal, keda selles artiklis millegipärast ei mainita.<br />

271<br />

“Jaakko Vuormaa bildar eget band!” YAM 1944, jaan., 6.<br />

272<br />

“Swingson & Artie recensera...” YAM 1944, veebruar/märts, 7.<br />

273<br />

Ka selles, professionaalselt tasemelt laitmatus artiklis on osa lugude autoreid mainimata.<br />

115

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!