tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

lähedane koosseis, ainult kahel juhul ei olnud koosseisus viiulit ja neljal juhul akordioni. Ühel
juhul (ÜENÜPO jazzorkester) ei ole koosseis teada, nii Valga (MK) kui Pärnu (Pärnu TÜ
jazzorkester) suuremad koosseisud lähenesid aga juba bigbändile.
Nagu tabelist nähtub, harrastas svingieelset stiili arvatavalt neli orkestrit, sh ka Bummy Band,
mille nimi on tüüpiline hoopis “lärmidžässi” orkestrile (see stiil on aga ka svingieelne), kuid
keelpillide rühm koosseisus viitab ilmselt vanemat stiili tantsumuusika mängimisele. Viis
1930. aastatel tegevust alustanud orkestrit olid kõigi tunnuste järgi pool-svingorkestrid ja kuus
kollektiivi mängis (üritas mängida) svingi. Ühel juhul (Haapsalu JK) ei ole oletatavat stiili
võimalik määratleda.
Repertuaarist
Andmed väikelinnade džässilike tantsuorkestrite repertuaari kohta on säilinud väga
ebaühtlaselt: mitme kohta (Bonzo Band, The Orphey Band, Võru Kandle teatri orkester, MG)
pole ühtki konkreetset vihjet, Viljandi orkestrite The Melody Makers ja Akkord, aga ka Valga
Bummy Band’i kohta on mõningaid andmeid leidunud.
Valga. Valga kohta kirjutab sealt pärit kirjanik Valve Saretok, et moodsate tantsude buum
puhkes 1920. aastate algupoolel, koos nendega jõudis sinna ka džäss (Saretok 1957: 111).
Samas on kirjas ka osa Bummy Band’i repertuaarist: “Komm in mein Paddelboot”, “Was
macht der Mayer am Himalaya”, “In Nizshnj-Novgorod”, “Bublitški”, “Alaska”, “If you knew
Susie”, “Ich hab’ das Fräulein Helen Baden seh’n, das war schön...”, “Eine kleine Freundin”,
“Leb wohl, schwarzbraunes Mägdelein”, “Bummel-Petrus”. See loetelu kinnitab omakorda, et
Valga tantsumuusikas oli 1920. aastate lõpul küllaltki arvestatav osa saksa repertuaaril, kuid
oli ka päris palju Ameerika autorite palu, nagu näiteks V. Youmansi “Tea for Two”, J. Burke’i
“Yearing”, J. Meyeri “A Cup of Coffe”, “Good-bye, Johnny” (Saretok II 1957: 74). Neist
valdav enamik on käesolevaks ajaks ammu unustatud, Youmansi “Tea for Two” on aga
saavutanud igihalja meloodia staatuse. See on küllaltki tüüpiline 1920. aastate teise poole
tantsurepertuaar, ent kui võrrelda seda näiteks The Murphy Band’i repertuaariga, on märgata
selles saksa muusika suuremat osakaalu. Ei ole teada, kas valgalastel oli kasutada trükitud
noodimaterjali või kes tegi/kohandas neile seadeid, V. Saretoki andmetel oli Bummy Band
Valgas aga väga populaarne (Saretok 1956: 223). Neid andmeid kinnitab ka Valgast pärit
saksofonist-klarnetist Leo Ojakäär oma kirjas V. Ojakäärule (Ojakäär 2000: 203).
Teise Valga orkestri MG (tegutses 1930. aastate lõpul ja 1940. aastate algul) repertuaarist ei
ole mingeid konkreetseid andmeid teada. Leo Ojakääru kaudu, kes ise seal mängis, teame
vaid, et mängiti svingmuusikat (Ojakäär 2000: 204), mis orkestri koosseisu vaadeldes (vt foto
42) tundub täiesti usutav.
Viljandi. Mõningaid andmeid Viljandi džässielu kohta on leida “Sakala” kalendris ilmunud
sealse koduloouurija Heiki Raudla kirjutatud Jüri Tibari 134 materjalidel põhinevast artiklist
(Raudla 1993: 130–134). Samuti leiame mõningast teavet eelmainitud Robert Tilgari
päevikutest ja Viljandi I džässikontserdi (1937) puhul ilmunud ajaleheartiklitest. Kõigis neis
allikates on vaid üksikud konkreetsed andmed sealsete, muidu heal tasemel olevate džässilikku
muusikat mängivate orkestrite repertuaari kohta. The Melody Makers’i repertuaarist on
teada, et tol ajal populaarsete tantsulugude “Tango Notturno”, “Ramona”, “Viljandi paadimees”
ja operetimeloodiate kõrval olid kavas juba ka näiteks “Whispering” ja “Caravan”.
Eino Juttuse (kelle vend Ervin kõnesolevas kollektiivis sageli asendusmängijana esinemas
käis) mälestuste kohaselt oli see üsnagi svingilembene orkester. 135 Sellest orkestrist välja
134 Jüri Tibar (1917–2001), entsüklopeedilise mäluga Viljandi koduloouurija; tuntud ka suure džässihuvilisena.
135 E. Juttuse intervjuu siinkirjutajale 14.01.2007.
67