tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus I. Laaban õppima romaani keeli Tartu Ülikoolis, jätkates
samal ajal koostööd K. Lareniga džässi mängimisel. Tema osalemise või mitteosalemise
kohta Tartu avalikus džässielus puuduvad igasugused andmed. 1943. aastal lahkus ta sõjapõgenikuna
Eestist, minnes Soome kaudu Rootsi, kuhu ta jõudis aasta enne suurt põgenikelainet
Baltikumist. Keeli oskava 296 kirjanduse ja kunsti inimesena sattus ta Stockholmis väga
põnevasse, juba varem Kesk-Euroopast saabunud intellektuaalide seltskonda, kuhu kuulusid
Nanna Schwarz (hilisem Nobeli kirjanduspreemia laureaat), Endre Némes (hiljem Göteborgi
ülikooli professor), ajakirjanik ja poeet Günther Dallmann, Giacomo Oreglia (itaalia keele
professor, poeet ja tõlkija) ja Lütfi Özkök (Türgi päritolu poeet ja fotograaf). Rootsis tegi
I. Laaban endale nime põhiliselt asjatundliku ja sõnaosava muusika- ja kunstikriitikuna,
kirjutades artikleid ja pidades loenguid kunstist ja muusikast; ta kuulus ka elektronmuusika
keskuse Fylkingen liikmeskonda 297 ning ajakirja Nutida musik (Tänapäeva muusika) toimetusse.
Tema suur seotus muusikaga, seda nii uuema süvamuusika kui džässi kontekstis,
avaldus juba nooruses ja kestis läbi kogu elu, olles mingil moel seoses kogu tema tegevusega
teistel elualadel. 298 Ilmekaks näiteks eelmainitud sidemele on ka tema viljeldud suund
poeesias, mida tuntakse sound poetry nime all. 299 Nende häälutuste ehk keelemuusikaga, nagu
ta neid ise nimetas, esines ta korduvalt nii Stockholmis kui Berliinis ja Pariisis. Kuigi ei ole
teada, et I. Laaban oleks Rootsis džässi mänginud kellegi teisega peale K. Lareni, kes lahkus
Rootsist 1946. aastal, olid džässikontserdid ja -festivalid tema pidevaks huviobjektiks kogu
elu jooksul. Suurimateks lemmikuteks Duke Ellington, Charlie Parker, Miles Davis. Noorusajal
saadud džässipisik istus temas elu lõpuni. Veel elu lõpuaastatel, kui haigus oli ta ratastooli
surunud, külastas ta regulaarselt oma kodukoha lähedal Stockholmi eeslinnas Hägerstenis
kultuuriklubis Tellus tegutsevat väikest džässiklubi. 300 Ääremärkusena võib mainida, et üks
tema esimesest abielust sündinud poegadest Simon Runge on elukutselt rokktrummar, kes
elab ja tegutseb Los Angeleses.
Eugen Juštšuk
Stockholmis Eesti džässmuusikute jälgi otsides sattusin veel ühele huvitavale leiule – Aino
Tamjärv meenutas, et koos nendega oli põgenikelaagris ka hea džässpianist Eugen Juštšuk,
kes juba põgenikelaagri päevil leidis tööd pianistina Söderhamni esinduslikus Central
Hotellis. Kuna ka seda nime pole ei A. Mutsu uurimuses ega ka V. Ojakääru raamatutes mainitud,
toogem siinkohal mõningad andmed tema kohta.
296
I. Laaban valdas peale emakeele rootsi, prantsuse, itaalia, hispaania, saksa, inglise, vähemal määral ka taani,
norra, hollandi ja vene keelt (ibid).
297
Visarkiv’i teaduri Roger Bergneri intervjuu siinkirjutajale 16.05.2006 Stockholmis.
298
Nii meenutas Aino Tamjärv, et gümnaasiumipäevil, kui reaalgümnaasiumi muusikaring organiseeris kohtumisi
Elfriede Lenderi tütarlaste erahumanitaargümnaasiumi õpilastega, kus tema õppis, esines I. Laaban alati
klaveril, mängides Skrjabini, Stravinski või mõne muu kaasaegse helilooja loomingut. Talle ei istunud
romantiline muusika. Samast allikast on teada ka tema suur huvi kunstiajaloo vastu juba gümnaasiumipäevil.
(A. Tamjärve intervjuu siinkirjutajale 17.05.2006 Stockholmis).
299
Sound poetry - “häälutus” e keelemuusika on poeesiastiil, kus tekst ja keelevälised häälutused markeerivad
ürgset luulet. Näiteks väljaande Ilmar Laaban “Ankarkättingens slut ãr sångens början” (Ankruketi lõpp on
laulu algus) Poesi & ljudpoesi 1944–1993 juurde kuulub ka CD (Stockholm: 1998, 48 s. + CD Producer:
Teddy Hultberg).
300
Klubi praeguseks eestvedajaks on I. Laabani kasupoeg Mats Tiigiste (A. Tamjärve poeg esimesest abielust
Ants Tiigistega), kes on ise hea bluusikitarrist ja kes väidab, et džässipisiku sai ta oma kasuisalt. (Intervjuu
siinkirjutajaga 22.01.2005 Hägerstenis).
121