tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Karksi orkestri koosseisu, repertuaari ega tegutsemisaja kohta siiski ei selgu, saame teada vaid
faktid, et 1943. aastal nad tegutsesid, koosseis oli vähemalt viieliikmeline (isa + neli poega) ja
nad nimetasid end “jazz-orkestriks”. Artiklist selgub, et pere vanim poeg on kõrgema
põllumajandusliku haridusega, s.t ilmselt Tartus õppinud, kus oli ka võimalik “autentset”
džässi kuulata. Viljandi, kus tegutses kaks korralikku orkestrit, ja Uue-Kariste ei jää sealt
kaugele, seega oli, kust eeskuju võtta. Võib arvata, et koosseis oli mõnevõrra suurem, sest on
ebatõenäoline, et kogu muusikaselts oli vaid üks pere!
Eeltoodud andmeid aitas mõningal määral täpsustada Jaak Karu 147 sugulane Helve Joon, kelle
erakogust õnnestus saada ka 2 fotot nimetatud orkestrist (vt fotod 46 ja 47), tänu millele on
teada orkestri pilliline ja isikkoosseis. H. Joone andmeil olnud Karutsi Jazz’is tavaliselt ka
kontrabass, mida esimesel pildil (foto 46) ei ole 148 . See oli omapärane koosseis, mis ei sarnanenud
ühegi traditsioonilise orkestritüübiga, sisaldades siiski kõikidelt (peale puhkpilliorkestri)
midagi ja kinnitades nii eeltoodud I. Tõnuristi väidet: “/.../ külakapellidesse ühendati
kõik olemasolevad muusikariistad” (Tõnurist 1996: 72).
H. Joon kirjutab: 149 “1920. aastate lõpul või 1930. aastate algul (täpset aega pole teada) asutas
J. Karu perekonnaorkestri, kus mängisid tema pojad Hans (viiul), Juhan (banso) ja Hendrik
(kitarr), Jaak Israel (hiljem J. Karu väimees) ja paar meest naabertaludest. Pereisa Jaak
mängis ise viiulit ja õpetas nooti ning viiulimängu oma poeg Hans Karule ja väimees Jaak
Israelile. /.../ Mängiti Sudiste külas Kõdara mäel, kus korraldati maituld, jaanipäevi,
eeskavaga seltsipidusid. /.../ Jäts oli hinnatud tantsuorkester kogu ümbruskonnas: Nuias
(praegu Karksi-Nuia), Taageperas, Abjas, Penujas, Ärikülas, Sinejärvel, Viljandis ja mujalgi”.
Orkestri taseme näitajaks on tõsiasi, et nendega koos mängis August Scherbakov 150 , kes on ka
fotol (46). See fakt koos teadmisega Jaak Karu muusikalisest haritusest annab olulise viite
ansambli oletatavale tasemele. Viimasest kõneleb ka fakt, et neid kutsuti mängima Viljandisse,
kus oli ju mitu korralikku orkestrit. Orkestri nimi Karutsi Jazz oli rahva suus mugandunud
Karutsi jätsiks. Tundub, et suuremate linnade orkestritelt oli eeskuju võetud muuski:
trummidel, kus tavaliselt on bändi nimi, oli neil logona naeratav mehenägu koos tekstiga The
Melodies Boys, kuigi H. Joone andmeil neid selle nime all ei tuntud. Sellise logol oleva teksti
idees võib ilmselt näha paralleeli Viljandi Melody Makers’i nimega; ka Tallinna bändidel oli
moes suurele trummile joonistada heatujuline nägu (Jolly Pipers, Red Hot Ramblers).
Nii Tartust kui Viljandist oli võimalik välismaiseid trükitud orkestratsioone tellida ja nagu
Uue-Karistegi puhul nägime, ei kujutanud jõukamale talunikule, nagu J. Karu seda artikli
andmeil oli, korralike pillide ja nootide hankimine ületamatuid probleeme. Karutsi jäts seda
võimalust kasutada ei saanud – sellisele ebatavalisele koosseisule poleks mingeid tüüparranžeeringuid
ühestki poest võtta olnud. Nende noodikogust on säilinud üks poolik noodiraamat
bassipartiidega 151 , kuid üksnes bassi noodi järgi on raske seade kohta järeldusi teha. Lugude
pealkirjade ja rütmide järgi otsustades sisaldas see vihik tüüpilist eelmise sajandi alguse
147 Karksi vallas Sudiste külas asuva Karutoosi talu peremees Jaak Karu (1871–1957) õppis Karksi kihelkonnakoolis,
sai sealselt köster-kooliõpetajalt Georg Rosenbergilt muusikalise hariduse ja õppis viiulit
mängima.
148 Sellega seoses meenutab H. Joon: “Hendrik Karu jutust on meeles, et “Karutsi jätsi” mängitud lood olnud
väga hoogsad. Tihti jäänud tantsuruum kitsaks ja tantsijad keerutanud pillimeestele ja pillidele peale.
Tantsijate eemalehoidmiseks pannud kontramees Juhan Kadak poogna otsa terava nõela”.
149 Kiri siinkirjutajale 13.03.2007.
150 Ka nimekujuga Scherbakof. Siirdus H. Joone andmetel hiljem Peterburi, kus temast sai professionaalne
viiuldaja (kiri siinkirjutajale 21.03.2007). Seda väidet kinnitab ka Jaan Saviauk, kes oma artiklis “Leningradi
eestlaste muusikaelust” toob esile Viljandimaalt pärit Moskva konservatooriumi haridusega viiulimängija
August Štšerbakovi (Saviauk 1983: 97).
151 H. Joone perearhiivis.
73