tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Kui paljud orkestritest džässi vastu tegelikult huvi tundsid, pole kahjuks teada; tõenäoline on,
et koosseisud, kus olid nii trummid kui saksofon(id), seda teha püüdsid. Selle kasuks räägib
ka fakt, et suviti mängisid Narva-Jõesuu esinduslikumates lõbustusasutustes Tallinnast palgatud
tippmuusikud või orkestrid, nagu Kuldne 7, Merry Swingers, Leo Tauts Tartust jt, seega
polnud kohalikel noortel muusikutel eeskuju ja informatsiooni vaja kaugelt otsida. Tõenäoline
on ka, et viimatimainitud tipporkestrite süstemaatiline esinemine tekitas kohaliku (noorema)
publiku hulgas nõudluse analoogse džässilikus stiilis tantsumuusika järele ka pärast suvehooaja
lõppu. Samas ei ole mingeid andmeid, et Narva lõbustusasutused oleksid mujalt talvehooajaks
orkestreid või muusikuid palganud, nagu seda näiteks Tartus mitmel puhul tehti.
Seega võib järeldada, et kohalikud muusikud tulid selle ülesandega ise toime.
3.4. DŽÄSS LÕUNA-EESTIS
3.4.1. Tartu
Vaadeldes džässi arengut Tartus, oleme tõsiste raskuste ees, kuna andmeid selle kohta on
äärmiselt vähe ja need on väga lünklikud. Tartlastel pole olnud ühtki ajaloohuvilist džässmuusikut,
kes oleks analoogiliselt A. Mutsuga, 30–40 aastat tagasi, kui see veel võimalik oli,
ette võtnud vanade muusikute küsitlemise, andmete talletamise ja süstematiseerimise. Samuti
ei ole kirjutatud ühtki kogu Tartu kohviku- ja restoranikultuuri haaravat uurimust (nagu K.
Hovi seda Tallinna kohta on teinud), kust saaks usaldusväärseid andmeid selle valdkonna
kohta. Seetõttu puudub ka võimalus määrata täpsemalt džässi osakaalu sealses muusikaelus,
samuti džässbändide osa kohalike restoranide ja kohvikute orkestrite üldarvus (mida me
samuti ei tea). Tartu džässielu kohta võib ajakirjandusest leida vaid üksikuid teateid, põhiliselt
lakoonilisi kontsertide reklaamtekste, kuid seni olemasolevail andmeil mitte ainsatki arvustust
või põhjalikumat eeltutvustust. Seega pole võimalik öelda, millal džässmuusika Tartusse
jõudis või milline orkester seda esimesena mängida üritas. Tõenäoliselt esimene raadios
mänginud Tartu levimuusikaorkester oli Jaak Allmere 95 andmeil lühikest aega eksisteerinud
Merry Boys, mille koosseis on teada osaliselt: viiul, 2 saksofoni ja trompet. Ülekanne toimunud
otse Tartu raadio stuudiost Raadi mõisa lähistel 1930. aasta paiku (Ojakäär 2003: 150).
Kuna ei ole teada, millist repertuaari nad mängisid, oleks nende džässmuusika kategooriasse
paigutamine ilmselt pisut ennatlik.
Nagu mitmed kuulutused ja reklaamid ajalehes Postimees siiski kinnitavad, harrastati Tartus
1930. aastate esimesel poolel džässilaadset muusikat suvistel Vanemuise aiakontsertidel.
Kuigi konkreetseid nimesid mainitakse neis teadetes vähe, jääb mulje, et peamised esinejad
üritustel olid Vanemuise teatriga seotud muusikud. Nii näiteks kutsub Postimees 17. augustil
1930 Vanemuise aeda džässmuusikat kuulama. Kontserti juhatas A. Slatkin 96 ja laulis
95 Jaak Allmere (1912–2008) lõpetas 1931 Treffneri gümnaasiumi, kus tema muusikaõpetajaks oli Adalbert
Wirkhaus. Tema muusikahariduse kohta andmed puuduvad, küll on teada, et gümnaasiumipäevil pani A.
Wirkhaus ta kooli sümfooniaorkestrit juhatama (Ojakäär 2000: 211). Allmere andmetel oli juba tema
kooliajal Treffneris aktiivselt tegutsev tantsuorkester, mis mängis nii Tartus kui väljaspool – isegi Paides,
Järva-Jaanis ja Rakveres (Ojakäär 2003: 150). J. Allmere asutas ja juhatas hiljem mitmeid (salongi)orkestreid
Elvas, Rakveres, Pärnus. Kõige džässilikum neist oli Pärnu Rannakohviku orkester 1943. 1944. aastal
emigreerus Rootsi, kus algul mängis paljudes restoraniorkestrites, hiljem oli mitmete sümfooniaorkestrite
viiuldaja, kunstiline juht ja dirigent; tegutses pikka aega ka pedagoogina Örnsköldsviki muusikakoolis. 1987
asutas sümfoniettorkestri Prima Vista, millega ta 1992 ka Eestis esinemas käis (Ojakäär 2003: 225).
96 Abram Slatkin, tuntud Tallinna viiuldaja, mängis restoranis Du Nord, mõnda aega koos R. Micheliga (Mutsu
1991, 10: 89), seotud ka Pärnu suvemuusikaga (Ojakäär 2000: 231).
56