tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise
muusikute tööturul.
Esimesel okupatsiooniaastal ei olnud poliitiline surve džässile kui kultuurinähtusele siiski veel
kuigi märgatav. Nagu kirjutab Toomas Karjahärm: “Esialgu hoidusid okupatsioonivõimud
otsestest avalikest repressioonidest kunstirahva vastu” (Karjahärm, Luts 2005: 41).
Ümberkujundamisi alustati loomeliitudest ja sel ajal põhiliselt siiski tantsumuusika funktsioonis
olnud džässmuusika jaoks polnud lihtsalt veel aega. Nii juhtuski, et ringhäälingusaadetes
võis kuulda Kuldset 7, mitte küll nii tihti kui varem, kuid H. Speek mäletab, et 1940/41 oli
neil siiski pool tosinat raadioesinemist (Ojakäär 2003: 120). Samuti osutus võimalikuks
jätkata P. Veebeli alustatud džässikontsertide traditsiooni, millest edaspidi pikemalt.
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi arhiivkogu Richard Ritsingu 157 kogus leidus kaks otsest
viidet 1941. aasta esimese poole Tartu džässielule. Sel aastal tähistati väga suurejooneliselt 1.
maid ja nende ürituste raames toimus 2. mail Töölismaja 158 saalis Tartu Töölismuusika Klubi
kunstilise isetegevuse õhtu, kus esines ka Töölismuusika jazzorkester E. Roose juhatusel.
Kuna nimetatud pidustused toimusid tõesti suurejooneliselt – kolmel päeval samaaegsed
üritused 3–4 suuremas saalis korraga (Vanemuise kontserdisaal ja ülikooli aula kaasa arvatud)
ning igal pool oli välja reklaamitud tants –, olid neil päevil nii eelmainitud Töölismuusika
jazzorkester kui ilmselt kõik Tartu teisedki džässbändid hõivatud. Töölismuusika jazzorkestri
koosseis ega mängijate nimed ei ole teada, aga Tilgari päevikutest loeme, et sel ajal mängis
Töölismaja orkestri nime all sageli ka BBB, seega pole sugugi võimatu, et ka käesoleval juhul
peitusid Töölismaja jazzorkestri nime taga nemad. Dirigent Roose kohta mainib Tilgar, et ta
olnud Tartus Töölismuusika A ja O ning talle meeldinud väga orkestreid dirigeerida, eriti aga
pärast pala kummardada, mis tal ka väga efektselt välja tulnud. Siin ei olnud takistuseks isegi
nüanss, et ta ei tundnud nooti..., mis laval mõnegi koomilise momendi tekitas (Tilgar II: 99–100).
Töölismuusika Klubi jazzorkester oli kaastegev ka sama aasta 31. mail toimunud kunstilise
isetegevuse õhtul, mille kavas on 8. punktina kirjas “orkestri ettekanded”. Ettekandele tulnud
lugude arv ja nimed ei ole teada, aga loogika ütleb, et neid pidi olema rohkem kui 1–2, sest
kavas oli palju tantsunumbreid, mis vajasid vaba lavaruumi, ja paari pala pärast ei oleks olnud
mõtet pille ja noodipulte edasi-tagasi tassida. Ilmselt mängisid nad samuti tantsuks, sest kava
lõpus oli kirjas ka tants.
1940./1941. aasta hooaega ja Tartu publikut iseloomustab Tilgar: “Üldine muusikaline elu oli
sügisel ülemineku ajajärgul soikus, kuid siis elavnes järkjärgult ja kevadel oli haritipp. Rahvas
hakkas lõbutsema rohkem kui enne. Kokkuhoidu enam ei tuntud. Massiliselt korraldati
pidusid, kõrtsid olid õhtuti publikut täis kiilutud” (ibid). Seega hea aeg džässbändidele. Seda
väidet kinnitab ka Tartu Garnisoni klubi kassaraamat, kus on tihedalt sissekandeid seoses
pidude finantsküljega (EAM F 325, N1, S2 nr 36, 39). Sagedamini korduvad orkestriühing
Kalev (A. Sillaots) ja orkestriühing Rütmi Poisid (asjaajaja Joh. Paabut). Kes muusikutest
neis mängisid, ei ole teada.
Nagu eeltoodust nähtub, on kadunud kõik orkestrite ingliskeelsed nimed, kuigi isikkoosseisud
muutusid vähe, s.t toimus lihtsalt olemasolevate kollektiivide ümbernimetamine, millega
kaasnes mõnel juhul ka tarbetu “sotsialistliku atribuutika” (nt “dirigent” Roose) sundlisamine.
Seoses uue korra kehtestamisega tekkis teisigi paradokse – näiteks nähtub eeltoodud garnisoni
klubi kassaraamatust, et hoolimata sotsialistlikest eraomandit ja eraettevõtlust välistavatest
seadustest muutusid tantsuorkestrid nüüd endistest palgatöölistest kollektiivseteks eraette-
157 Tartu helilooja ja koorijuht R. Ritsing (1903–1994) oli ka suur kultuuriloo huviline ja nii leidus tema eraarhiivis,
mille ta andis Tartu Ülikooli ajaloo muuseumile, ka mitmesuguseid koorimuusikaga mitteseonduvaid dokumente.
See ulatuslik kogu on praegu veel korrastamata, seega ei ole dokumentidel ka fondi numbreid.
158 Töölismajaks muudeti endine Tartu Kaitseliidu maja, kus sõjajärgsetel aastatel asus Eesti Põllumajanduse
Akadeemia peahoone. Praegu on maja uuesti Kaitseliidu käsutuses.
78