tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Selgust selles küsimuses aitab luua Rahvalehe 183 artikkel “Liszti Ungari rapsoodia nr 2
foksina. Reedel teine jazz-kontsert.” Selles kaks päeva enne kontserti ilmunud artiklis leiame
vastuse mitmele eeltoodud küsimusele. Artikkel rõhutab, et kontserdi korraldamise
tõukejõuks oli esimese kontserdi tohutu menu, nii et osa publikut ei mahtunud saali. Artiklist
saame teada nii orkestri suuruse (19 meest) kui ka osa kavast – lisaks pealkirjas toodud Liszti
“Ungari rapsoodia nr 2” töötlusele mainitakse ka 1. kontserdil esitatud lugusid: Gershwini
“Rhapsody in Blue” ja parafraas “Lapsepõlve kodu”; samuti reklaamitakse 1. kontserdil suure
menu osaliseks saanud klaveriduot Veebel-Paalse. Huvitava faktina on mainitud, et solistina
osaleb Uno Tambre Tartust 184 . Kahjuks pole kirjas, mida ta esitas. See tekitab mõtte, et
Veebel võis usaldada talle ka “Rhapsody in Blue” solistirolli, keskendudes ise dirigeerimisele.
Artiklis hinnatakse U. Tambret meie džässitippude hulka kuuluvaks.
Mõnevõrra erandlikuna meie džässikriitikas avaldas Revalsche Zeitung 17. aprillil 1937
muusikakriitik Kr. asjaliku kontserdiarvustuse “Teine jazzkontsert” 185 , kus on sõnaselgelt
kirjas: “Teine jazzkontsert tõi eile jälle Estonia kontserdisaali arvuka publiku, kes kaasaelamisega
ei koonerdanud. 19 mehest 186 koosnev tugev orkester Fritz Webeli juhatusel näitas
väga tähelepanuväärset ühtlast koosmängu. /.../ F. Liszti teos Ungari rapsoodia nr. 2 oli läbi
teinud mõningase muutuse. Ometi vallandas just see rikkalikult virtuoosne number tormilise
aplausi, nii et see lugu läks kordamisele.” Artikkel annab kinnitust ka eeltoodud väitele, et
Veebeli kontsertide kavad kiiresti “džässistusid”: “Kuna foxtrott on jazzi esitamisel domineeriv,
siis oli siin seda head ehk liigagi palju, nõnda et programm isegi veidi tüütavalt
ühekülgseks muutus. /.../ Üldiselt oleks mõned operetišlaagrid või ka vaimustavad valsid
osavalt töödelduina kindlasti eelnevat kava rikastanud.” Artikli autor avaldab tunnustust ka
Veebelile kui suurema osa kavas olnud lugude arranžeerijale. Kontserdi trükitud kava ei ole
õnnestunud leida, kuid tõenäoliselt oli seal rohkemgi 1. kontserdil esitatud lugusid.
Seega leiab kinnitust väide, et 16. aprillil 1937 toimus siiski veel üks P. Veebeli džässikontsert,
mis on siiani uurimustest välja jäänud; V. Ojakääru raamatus avaldatud eelmainitud
foto (Ojakäär 2000: 335) on selle sündmuse tunnistajaks.
Juba samal aastal, 18. septembril 1937 toimus suur džässikontsert Viljandis Koidu saalis, mis
samuti menukalt möödus ja mille toimumine nii väikeses linnas ilma publiku eelneva ettevalmistuseta
Priit Veebeli esimese kontserdi raadioülekande näol tõenäoliselt tunduvalt problemaatilisem
oleks olnud.
4.1.3. Džässikontsert Viljandis
Vaid mõni kuu pärast P. Veebeli kaht esimest ajaloolist džässikontserti toimus džässikontsert
Viljandis. On väga tähelepanuväärne, et see toimus suhteliselt väikses Lõuna-Eesti linnas ajal,
kui hoopis suuremates keskustes, nagu Narva ja Pärnu, sellele veel ei mõeldud. Kontserdi
initsiaatoriks oli konservatooriumi üliõpilane viiuldaja Endel Kalam, kes ilmselt sai tõuke
selleks ettevõtmiseks Tallinnas toimunud P. Veebeli esimestelt džässikontsertidelt.
183 Rahvaleht 1937, 14.04.
184 Siiani ei olnud teada fakt, et U. Tambre oli 1937. aastal tartlane. Mutsu andmetel (Mutsu 1991, 10: 88) töötas
U. Tambre 1938. aastal Viru kohviku orkestris ja 1939–1941 meie parima väikese džässansambli Six
Swingers pianistina, samas näeme teda ka 1929. aasta fotol Merry Party koosseisus. Tema võimaliku
osalemise kohta Tartu ansamblites vahepealsetel aastatel andmed puuduvad.
185 “Das zweite Jazzkonzert”. Revalsche Zeitung, 1937, 17.04.
186 Teadaolevatel andmetel oli P. Veebeli 1. kontserdi orkestris 18 muusikut, 3. kontserdil 17 muusikut.
86