tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
eerima ja neist seadeid tegema 138 , on põhjust arvata, et see oli igati kaasaegne. Nagu teada,<br />
oli just arranžeerimisoskuse puudumine suur probleem isegi paljudele pealinna orkestrijuhtidele.<br />
On teada ka fakt, et Võru Keskkooli lõpupeole, mis oli üks aasta tähtsamaid sündmusi<br />
linnas, kutsuti mängima Väimela džässbänd oma moodsa repertuaari 139 pärast (Jõgi<br />
2003: 14).<br />
Kokkuvõte<br />
Nagu eelnevast selgus, ei erine Lõuna- ja Lääne-Eesti väikelinnade orkestrid oma pilliliselt<br />
koosseisult oluliselt Tallinna või Tartu orkestritest; suurem osa neist on mõningaste variatsioonidega<br />
väikese bigbändi tüüpi, väikeseid koosseise on suhteliselt vähe, täismõõdulisi<br />
bigbände pole ühtegi. Ei ole leidunud andmeid nende linnade džässi mängivate restoraniansamblite<br />
kohta, millega on seletatav väikeste orkestrite vähesus – ka Tallinnas olid väiksemad<br />
ansamblid põhiliselt restoranides. Küllaltki suur – 16-st 6 – on koolipoiste alustatud ja<br />
sealt väljakasvanud orkestrite osakaal. Sarnaselt Tallinna ja Tartuga pole ka väikelinnades<br />
ühtki diksiländile spetsialiseerunud orkestrit.<br />
Repertuaari kohta ei ole võimalik adekvaatset ülevaadet teha, selleks on andmeid liiga vähe ja<br />
need on ebaühtlaselt jagunenud. Siiski tundub, et üldpilt oli Tallinna ja Tartuga suhteliselt<br />
sarnane, Tallinna orkestrite järgi joondumist on maininud ka mitmed muusikud (E. Juttus,<br />
H. Juurikas, T. Kuusik). Tabelit vaadates võib tekkida petlik mulje, et pool-svingi ja svingstiili<br />
esines Lõuna-Eestis oluliselt rohkem kui Tallinnas. Tegelik põhjus on aga selles, et<br />
enamiku tabelisse kantud orkestrite tegutsemisaeg langeb 1930. aastate teise poolde, mil<br />
svingstiil oli juba kõikjal valdavaks kujunenud. Olemasolevad andmed viitavad võimalusele,<br />
et saksaliku muusika osatähtsus oli väikelinnade orkestrites siiski suhteliselt suurem (nt Pärnu<br />
andmed) ja nihkumine svingiliku muusika poole toimus mõnevõrra rahulikuma tempoga.<br />
3.5. DŽÄSSI JA RAHVA(LIKU) MUUSIKA SÜMBIOOS<br />
Džässilike tantsuorkestrite tekkimise geograafiat vaadeldes (vt joonis 1) torkab silma suurem<br />
orkestrite kontsentratsioon Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal. Selle nähtuse konkreetsed põhjused<br />
vajaksid üksikasjalikku uurimist, kuid ühele olulisele võimalusele viitab Herbert<br />
Tampere, kelle andmetel oligi ansamblimäng rohkem arenenud just Lõuna-Eestis (Tampere<br />
1975: 43). Uurides lähemalt džässmuusika levikut Lõuna-Eestis, selgus, et mitmel pool<br />
joonisel 1 nähtavast mõttelisest Tartu–Viljandi–Pärnu joonest lõunasse jääval alal on (erandina<br />
ka Saaremaal Pöide-Uuemõisas) püütud džässi külakapellidega mängida. Selle avastuse<br />
jälile juhatas siinkirjutaja üks Postimehe artikkel, 140 milles räägitakse Karksi valla taluperemehest<br />
Jaak Karust, kes osaleb kohaliku Laulu- ja Muusikaseltsi tegevuses juba paarkümmend<br />
aastat ja olles kaasa läinud moodsa ajaga, mängib nüüd koos oma nelja pojaga<br />
kohalikus jazzorkestris. Kuigi artiklis on juttu 1943. aastast, selgus uurimise käigus, et see<br />
nähtus pärineb juba 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest (sõjaaega jäi vaid nn<br />
järellainetus) ning seda on ette tulnud mujalgi kui Karksis. Nähtuse paremaks mõistmiseks<br />
vaadakem, millist ansamblitüüpi on meil harjutud külakapelliks nimetama.<br />
138 Võru Kandle kultuurikeskuse arhiivis on teadaolevalt üle 2000 H. Juurika arranžeeringu kõikmõeldavaile<br />
koosseisudele sümfoniettorkestrist kuni väikeste džässbändideni, paraku on need kõik pärit hilisemast ajast.<br />
139 Intervjuus E. Jõgile mainib H. Juurikas, et nende repertuaarist olid eriti populaarsed Frank Churchilli<br />
meloodiad Walt Disney filmile “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Jõgi 2003: 14). Selle filmi üks<br />
nimilugusid “One Day My Prince will Come” on siiani jäänud sagelimängitavaks just džässansamblite poolt.<br />
140 “Vana kultuuritegelase juubel”. Postimees 1943, 13.03.<br />
69
Change language