tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Pärast The Murphy Band’i laialiminekut 1930. aastal mängis ta bandžot ja akordioni orkestris
The Happy Seven uues luksusrestoranis Dancing Palace Gloria. Koos samas mängiva Priit
Veebeliga moodustati klaveriduo, mis hiljem sageli esines omaette kavadega ringhäälingus.
1931. aastast alates kuulusid mõlemad K. Strobeli orkestrisse, kuni see 1939 laiali läks. K.
Paalse põhiinstrumendid olid kitarr/bandžo ja akordion, ta tegi ka arranžeeringuid. Aastail
1940–41 mängis ta restoranides, oli lühikest aega eksisteerinud Töölisteatri orkestris ja Saksa
okupatsiooni ajal Landessender Reval Tanzkapelle’is. Pärast järgmist võimuvahetust mängis
Eesti Raadio džässorkestris ja ka restoranides (Ojakäär 2000: 84).
Victor Compe 7 (31.08.1895–27.06.1968) sünnikohana märgitakse dokumentides tavaliselt
Tallinn, kuid tütre andmetel (Ojakäär 2000: 88) sündis ta Tallinna lähedal Kurnas Vara
mõisas. 1904–1911 õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, õppides samal ajal ka klaverit (õpetaja
pole teada). Kuigi tema võimete juures olnuks loomulik minna õppima muusikat, otsustas
perekonnanõukogu teisiti ja V. Compe astus Riia Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1917
sillaehitusinseneri kutsega. Pärast instituudi lõpetamist töötas ta oma erialal mitmes firmas, ka
kindlustustöödel, aastail 1920–1922 täiendas end Saksamaal Frankenhauseni polütehnilise
instituudi Kyffhäuser-Technikum´i õhusõidukiehituse osakonnas. 1922. aasta suvel töötas ta
kaks kuud AS Aeronaut lennumasinate ja –mootorite montöörina, sügisel sai temast siseministeeriumi
mereasjandusvalitsuse rannasõidusadamate ja tuletornide ehituse osakonna
juhataja. On teada, et insenerina töötamise ajal ei katkestanud Compe sidemeid muusikaga,
mängides õhtuti siin-seal, samuti kui saanud elukutseliseks restoranimuusikuks, pidas ta
kõrvalteenistusena väikest projekteerimisbürood.
Compe ei olnud küll The Murphy Band’i asutajaliige, kuid tulnud 1925. aasta oktoobris
ansamblisse pianistiks, sai temast kui kõige kogenumast selle kunstiline juht (management oli
Strobeli ülesanne). Tema tegi ka enamiku arranžeeringuid (Strobel 1979). 8 1929. aastal, kui
Strobel läks aega teenima ja ka Paalse lahkus, lõpetas The Murphy Band tegevuse. V. Compe
moodustas uue koosseisu, mis sai nimeks The Estonian Dance Orchestra – ilmselt peitub
nimes vihje töökohale Estonia Valges saalis, kus orkester töötas 1933. aastani. Kuigi Raadiolehe
artiklist 9 loeme, et orkester on üks parimaid Eestis ja et nende igalaupäevaste raadioesinemiste
populaarsus kuulajate seas on suur, ei suutnud see kollektiiv saavutada eelkäija
kuulsust. Siin oli võib olla põhjuseks ka hea mänedžeri K. Strobeli lahkumine, sest Compele
see töö ei istunud.
1930. aastail esilekerkinud uute orkestritega ei suutnud V. Compe enam sammu pidada.
Tagantjärele on raske analüüsida põhjusi, miks üks silmapaistvamaid eesti džässi alusepanijaid,
kes oma ande ja intellekti poolest oli enamikust kaaslastest kindlalt üle, ei suutnud
(või hoopis ei soovinud?) saavutatud positsiooni hoida. Nagu oletab V. Ojakäär, võis põhjus
olla ka selles, et svingi saabudes oli ta juba 40-aastane küps muusik. Pealegi, nagu Compe
tütar vestluses V. Ojakääruga mainis, ei piirdunud tema huvi kaugeltki džässiga. Talle lihtsalt
polnud oluline olla tooniandja (Ojakäär 2000: 93). Džässmuusikaga jäi ta küll kuni Eestist
lahkumiseni seotuks, mängides erinevates restoranides, nagu Must Kass, Petersen, Astoria,
restoran-suveaed Maksim (Weizenbergi tänavas), Pirita rannahoones ning Tartus Vanemuise
restoranis. Tema viimane töökoht Eestis oli Rakvere restoran Du Nord.
7
Sageli kirjutati tema nime Kompe, Poolas kasutati koguni nimevormi Komp-Compe, tema tütre arvates on
õige siiski Compe (Ojakäär 2000: 98). Suur osa eluloolistest andmetest pärinevadki tütrelt Juliana Compelt,
kes 1978 Eestit külastades vestles V. Ojakääruga.
8
Kahjuks ei ole neid teadaolevalt säilinud, TMM-is (M421) on tänu tema tütrele osa Compe süvamuusika
loomingu käsikirju, kuid mitte ühtki džässipala.
9
“The Estonian Dance Orchestra. Kõnelus orkestri juhi Victor Compega. Mees, kes on insener, maestro ja
helilooja.” – Raadioleht 1931, 26.07.
191