tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
kuid seal mänginud Heino Asper kinnitas siinkirjutajale, 109 et mängiti trükitud Ameerika<br />
filmimuusika seadeid.<br />
BBB noortekoosseisu repertuaari kohta ei ole mingisugust infot leidunud, täiesti reaalsena<br />
tundub võimalus, et BBB põhikoosseis abistas neid seadete hankimisel, muidu poleks nende<br />
nimel esinemine põhjendatud olnud.<br />
Kahjuks pole säilinud ühtki erapooletut arvamust Tartu orkestrite mängu kohta. Mõnedele<br />
vihjetele toetudes võime teha ainult loogilisi järeldusi: Robert Tilgar kirjeldab, kuidas ta käis<br />
restorani Sinimandria akna taga Tallinna pillimeeste (seal mängis Red Hot Ramblers) mängu<br />
imetlemas-õppimas. See viitab asjaolule, et väga hea ei saanud noortest muusikutest koosneva<br />
BBB tase veel olla. Samas teame, et tegemist oli Tartu populaarseima tantsuorkestriga, kes<br />
tööpuuduse üle ei kurtnud. 110 Järelikult ei saanud nad ka viletsad olla.<br />
Tilgari päevikust on pärit andmed ka Tartumaa Kaitseliidu tantsuorkestri kohta (vt foto 31). 111<br />
Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa Kaitseliidu orkestrile hulga Ameerika orkestrite<br />
originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega. Tilgari andmeil oli ka<br />
A. Sillaots arranžeerimisvõimeline muusik (Tilgar I: 194), seega oli see koosseis suuteline<br />
oma repertuaari kujundama soovitud suunas.<br />
Paar lehte edasi räägib Tilgar aga Sillaots ja Co kapellist, kus osalesid kõik eelmainitud<br />
Kaitseliidu orkestri muusikud. Seega on loogiline oletada, et need kaks erineva nime all<br />
toodud orkestrit olid tegelikult üks ja sel juhul on teada ka kapelli pilliline koosseis: 2 as, ts,<br />
tr, kl, kb, dr. 112 Tilgari andmeil tegutses see orkester 1937. aasta sügisest 1938. aasta kevadeni<br />
ja oli küllaltki heal tasemel. Kuigi puuduvad konkreetsed andmed Sillaots ja Co kapelli<br />
repertuaari kohta, on põhjust eeltoodud kokkulangevusi arvestades ja teades, et Avarmaa<br />
pidas Leo Tautsi 113 oma akadeemiliseks isaks (Ojakäär 2000: 173), arvata, et nad mängisid<br />
svingi.<br />
R. Tilgari päevikus on mainitud ka 1938/1939 tegutsenud tantsubändi Kuldne 6, kus pianistina<br />
osales hilisem tuntud helilooja Johannes Bleive, kelle poja Rein Bleive perekonnaarhiivis leidus<br />
12.11.1939 tehtud foto sekstetist (vt foto 32). 114 Tilgari andmetel mängis Kuldne 6 küll<br />
džässilikku tantsumuusikat, kuid BBB mängutaset hindas ta paremaks (Tilgar I: 203).<br />
109 Intervjuu 8.01.2007.<br />
110 Pakkumisi oli isegi nii palju, et asutati noortest teine koosseis, kes ka esines BBB nimel (Tilgar II: 92). Seda<br />
infot, et BBB oli Tartu parim tantsubänd, kinnitab ka eelnimetatud noortekoosseisus mänginud hilisem<br />
tunnustatud pianist ja helilooja Gunnar Pedraudse, kes väidab, et isegi nende teenistus oli 1941. aasta<br />
esimesel poolel, kui nad mängisid Punaarmee ohvitseride majas (hoolimata veel mitte eriti kõrgest<br />
mängutasemest) suurusjärgus kaks keskmist palka (Ilus 1994: 263). See fakt on seda kõnekam, et Tilgari<br />
andmetel arvati nende palgast nn nimetasu (kuna pakkumised tulid tänu BBB heale nimele) maha (Tilgar II:<br />
92).<br />
111 Orkestri asutajaks märgib seal mänginud Tilgar Ants Sillaotsa (Tilgar I: 194), samas orkestris mänginud U.<br />
Veenre aga O. Avarmaa ja trummar L. Virkmaa (Ojakäär 2000: 173). Antud juhul tuleks eelistada ilmselt<br />
Tilgari andmeid, kuna need on jäädvustatud oluliselt varem (Tilgar I: 194).<br />
112 Ovid Avarmaa (kl), Ants Sillaots (ts, ak), Olgert Müürsepp (v, as), Kaarel Nemvalts (tr, v), Pripitkin ja<br />
Rudolf Tooren (as), Uno Veenre (kb), Ilmar Sütt (dr).<br />
113 Leo Tauts (1914–1973) oli esimesi improviseerivaid džässmuusikuid Eestis, õppis klaverit ja kompositsiooni<br />
(H. Elleri juures) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, juhatas mitmeid orkestreid (Vanemuine, Landessender<br />
Reval, Eesti Raadio džässorkester), džässpianistina Teddy Wilsoni stiili järgija; sõjajärgseil aastail sai temast<br />
üks populaarsemaid levimuusikaheliloojaid. 1960. aastate keskel oli tollajal NSVL-i parimaks peetud Oleg<br />
Lundströmi džässorkestri pianist. Tuntud ka oma tehnikahuvi poolest: ehitas endale ise auto, konstrueeris<br />
heliplaadistamise seadme (Postimees 1938, 12.05). Tema boheemlaslikest juhtumustest liikus muusikute seas<br />
palju anekdootlikke lugusid.<br />
114 Muusikutest on õnnestunud tuvastada pianist Johannes Bleive ja akordionist Richard Kangro, viiuldaja võib<br />
olla Alfred Offard ja trompetist Hugo Kull, kuid täiesti kindel see pole.<br />
61