tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

arvata, et parimad nende hulgast, näiteks Kaitseliidu orkester (O. Avarmaa kirjast selgub, 106 et
tal õnnestus Inglismaalt hankida mitmeid trükitud orkestratsioone, mis sisaldasid ka Coleman
Hawkinsi, Chew Berry, Benny Carteri, Red Alleni ja Dicky Wellsi 107 plaadistustelt transkribeeritud
soolosid) ning mõlemad Ratsarügemendi orkestrid, mis olid praktiliselt elukutselised,
olid selleks suutelised.
Tartu restoraniorkestrite kohta on info veelgi napim, konkreetseid andmeid (koosseis, muusikute
nimed) on R. Tilgari päevikus vaid restorani Tare orkestri kohta (v, as, ts, tr, trb, kl, ak,
kb, dr), samas (Tilgar II: 95) on toodud ka lühike iseloomustus: “Mängivad hästi!”. Asendusorkestritena
põhiorkestri puhkepäevadel mängis Vanemuise restoranis ja Tares Blue Boys
Band (edaspidi BBB), Sinimandrias aga O. Avarmaa sving-kvartett (Tilgar II: 91). Kuna on
teada, et Tartu parimates restoranides – Sinimandria ja Vanemuise restoran/puhvet – mängisid
sageli Tallinna parimate sekka kuuluvad ansamblid Red Hot Ramblers, Four Swingers (Tilgar
I: 203; II: 96) ja mitmed kombineeritud koosseisud, kus koos Tallinna muusikutega mängis ka
Tartu muusikuid (Tilgar II: 95, Ojakäär 2003: 131), on alust arvata, et restoraniorkestrite
repertuaar ja stiil olid Tallinna mõju all ja sellega üpris sarnased.
Pillilisi koosseise vaadeldes on sarnasus Tallinna 1930. aastate teise poole orkestritega
märgatav – ka siin on enamik 6–8 muusikust koosnevad orkestrid, milles vaid kolmel juhul on
viiul ning enamikus 3–5 puhkpilli ja kontrabass, mis viitab omakorda svingilikule orientatsioonile.
Vokalistide kohta Tartu enda tantsuokestrites ei ole mingeid andmeid, ainsa vokalistina
on teada koos Four Swingers’iga Vanemuise restoranis esinenud Inge Põder (Ojakäär
2000: 295). Suuri džässorkestreid on Tartus vaadeldaval ajajärgul teada vaid üks – Ratsarügemendi
puhkpilliorkestri big band.
Repertuaarist
Andmed Tartu oletatavalt džässilike tantsuorkestrite repertuaari kohta on väga lünklikud. Nii
mängis Poika O. Avarmaa andmeil suhteliselt palju saksalikku muusikat, mis lihtsamana oli
algajaile pillimeestele ilmselt jõukohasem, Blue Boys Band’i esimese koosseisu ja Collegians
Band’i repertuaari kohta konkreetseid andmeid pole; teades aga, et viimase juht O. Avarmaa
oli selleks ajaks juba aastaid inglise muusikaajakirja The Melody Maker lugeja ja aktiivne
noorte džässirühmituse 108 liige, sai ka C-Bandi repertuaar vaid svingilik olla.
R. Tilgari päevikust pärinevad napid andmed Blue Boys Band’i teise koosseisu repertuaari
kohta: Nick La Rocca “Tiger Rag”, Shelton Brooksi “Some of these Days”, Harry Aksti
“Dinah”, Hoagi Carmichaeli “Georgia on My Mind” ja “Stardust”, Irving Berlini “Alexander
Ragtime Band”. Kõik need palad on jäänud tantsumuusika klassikasse, eriti populaarseks on
muusikute seas osutunud “Georgia on My Mind” ja “Stardust” – mõlemast on tehtud kümneid
vägagi erinevaid seadeid ja džässimaailmas on vähe neid kuulsusi (avangardistid välja
arvatud), kelle kontserdikavades neid ei leiduks. Seega oli BBB repertuaar igati ajastukohane
ja veel praegugi sageli mängitav.
Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa enda juhitud Kaitseliidu orkestrile hulga Ameerika
orkestrite originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega (vt ka viide
106). Ratsarügemendi kummagi koosseisu repertuaarist pole teada ühtki konkreetset pala,
106 Kiri siinkirjutajale 8.06.2007. Avarmaa ise oli Tartu džässisõprade ringi liikmena, millest edaspidi lähemalt,
juba aastaid uurinud vastavat kirjandust ja heliplaate.
107 Coleman Hawkins (ts), Chew Berry (ts), Benny Carter (ts), Henry “Red” Allen (tr) ja Dicky Wells (trb, voc)
– selle aja tunnustatumaid USA džässmuusikuid (McRae 1990: 82, 99, 127).
108 Rühmitusse kulusid Leo Tauts, Ovid Avarmaa, Viktor Tallmeister ja Henry Ambel. Neid ühendas Avarmaa
sõnul tugev esteetilis-intellektuaalne pühendumus džässile (Avarmaa kiri siinkirjutajale 18.06.2007).
60