tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
arvata, et parimad nende hulgast, näiteks Kaitseliidu orkester (O. Avarmaa kirjast selgub, 106 et<br />
tal õnnestus Inglismaalt hankida mitmeid trükitud orkestratsioone, mis sisaldasid ka Coleman<br />
Hawkinsi, Chew Berry, Benny Carteri, Red Alleni ja Dicky Wellsi 107 plaadistustelt transkribeeritud<br />
soolosid) ning mõlemad Ratsarügemendi orkestrid, mis olid praktiliselt elukutselised,<br />
olid selleks suutelised.<br />
Tartu restoraniorkestrite kohta on info veelgi napim, konkreetseid andmeid (koosseis, muusikute<br />
nimed) on R. Tilgari päevikus vaid restorani Tare orkestri kohta (v, as, ts, tr, trb, kl, ak,<br />
kb, dr), samas (Tilgar II: 95) on toodud ka lühike iseloomustus: “Mängivad hästi!”. Asendusorkestritena<br />
põhiorkestri puhkepäevadel mängis Vanemuise restoranis ja Tares Blue Boys<br />
Band (edaspidi BBB), Sinimandrias aga O. Avarmaa sving-kvartett (Tilgar II: 91). Kuna on<br />
teada, et Tartu parimates restoranides – Sinimandria ja Vanemuise restoran/puhvet – mängisid<br />
sageli Tallinna parimate sekka kuuluvad ansamblid Red Hot Ramblers, Four Swingers (Tilgar<br />
I: 203; II: 96) ja mitmed kombineeritud koosseisud, kus koos Tallinna muusikutega mängis ka<br />
Tartu muusikuid (Tilgar II: 95, Ojakäär 2003: 131), on alust arvata, et restoraniorkestrite<br />
repertuaar ja stiil olid Tallinna mõju all ja sellega üpris sarnased.<br />
Pillilisi koosseise vaadeldes on sarnasus Tallinna 1930. aastate teise poole orkestritega<br />
märgatav – ka siin on enamik 6–8 muusikust koosnevad orkestrid, milles vaid kolmel juhul on<br />
viiul ning enamikus 3–5 puhkpilli ja kontrabass, mis viitab omakorda svingilikule orientatsioonile.<br />
Vokalistide kohta Tartu enda tantsuokestrites ei ole mingeid andmeid, ainsa vokalistina<br />
on teada koos Four Swingers’iga Vanemuise restoranis esinenud Inge Põder (Ojakäär<br />
2000: 295). Suuri džässorkestreid on Tartus vaadeldaval ajajärgul teada vaid üks – Ratsarügemendi<br />
puhkpilliorkestri big band.<br />
Repertuaarist<br />
Andmed Tartu oletatavalt džässilike tantsuorkestrite repertuaari kohta on väga lünklikud. Nii<br />
mängis Poika O. Avarmaa andmeil suhteliselt palju saksalikku muusikat, mis lihtsamana oli<br />
algajaile pillimeestele ilmselt jõukohasem, Blue Boys Band’i esimese koosseisu ja Collegians<br />
Band’i repertuaari kohta konkreetseid andmeid pole; teades aga, et viimase juht O. Avarmaa<br />
oli selleks ajaks juba aastaid inglise muusikaajakirja The Melody Maker lugeja ja aktiivne<br />
noorte džässirühmituse 108 liige, sai ka C-Bandi repertuaar vaid svingilik olla.<br />
R. Tilgari päevikust pärinevad napid andmed Blue Boys Band’i teise koosseisu repertuaari<br />
kohta: Nick La Rocca “Tiger Rag”, Shelton Brooksi “Some of these Days”, Harry Aksti<br />
“Dinah”, Hoagi Carmichaeli “Georgia on My Mind” ja “Stardust”, Irving Berlini “Alexander<br />
Ragtime Band”. Kõik need palad on jäänud tantsumuusika klassikasse, eriti populaarseks on<br />
muusikute seas osutunud “Georgia on My Mind” ja “Stardust” – mõlemast on tehtud kümneid<br />
vägagi erinevaid seadeid ja džässimaailmas on vähe neid kuulsusi (avangardistid välja<br />
arvatud), kelle kontserdikavades neid ei leiduks. Seega oli BBB repertuaar igati ajastukohane<br />
ja veel praegugi sageli mängitav.<br />
Nagu eespool mainitud, hankis O. Avarmaa enda juhitud Kaitseliidu orkestrile hulga Ameerika<br />
orkestrite originaalseadeid koos tippsolistide soolode transkriptsioonidega (vt ka viide<br />
106). Ratsarügemendi kummagi koosseisu repertuaarist pole teada ühtki konkreetset pala,<br />
106 Kiri siinkirjutajale 8.06.2007. Avarmaa ise oli Tartu džässisõprade ringi liikmena, millest edaspidi lähemalt,<br />
juba aastaid uurinud vastavat kirjandust ja heliplaate.<br />
107 Coleman Hawkins (ts), Chew Berry (ts), Benny Carter (ts), Henry “Red” Allen (tr) ja Dicky Wells (trb, voc)<br />
– selle aja tunnustatumaid USA džässmuusikuid (McRae 1990: 82, 99, 127).<br />
108 Rühmitusse kulusid Leo Tauts, Ovid Avarmaa, Viktor Tallmeister ja Henry Ambel. Neid ühendas Avarmaa<br />
sõnul tugev esteetilis-intellektuaalne pühendumus džässile (Avarmaa kiri siinkirjutajale 18.06.2007).<br />
60