tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Lahkunud 1937. aasta lõpul Poolasse, kus elas tema õde Gerda Parasewicz, töötas ta mitmetel<br />
insenerikohtadel algul Varssavis, siis Danzigis, pärast sõda Sopotis. Inseneritöö kõrvalt<br />
hakkas ta aktiivsemalt tegelema komponeerimisega, mis teda varemgi oli huvitanud. 1938<br />
valmis tal klaverikontsert, ta komponeeris üsna palju miniatuure ja isegi tšellokontserdi oma<br />
väimehele Jerzy W�s�awskile, kes oli Varssavi Suure Ooperiteatri kontsertmeister (Compe<br />
tütar oli samas priimabaleriin). Compe teoseid mängis Varssavi Raadio kammerorkester ja ka<br />
Poola Raadio orkester, ta võeti Poola Heliloojate Liidu liikmeks 10 .<br />
Ajas tagasi minnes tasuks meenutada, et 1929. aastal käis V. Compe koos Mihkel <strong>Ait</strong>samiga<br />
maal rahvaviise kogumas ja avaldas OÜ Esto-Muusika kirjastuses “50 Eesti tantsu viiulile ehk<br />
klaverile”.<br />
Lõpetuseks jääb lisada, et V. Compe talent ei piirdunud sugugi muusikaga, ta tegeles aktiivselt<br />
ka maalimisega, nagu tõendab tütre poolt Eestisse saadetud foto ühest tema üsnagi heas<br />
köölerlikus stiilis tehtud maalist “Eesti taluõu” (Ojakäär 2000: 97). Compe suri Sopotis 1968.<br />
aastal ja on sinna ka maetud.<br />
Kuno Laren (Boris Kuum), E. Raudsepa ansamblikaaslane Rootsi-päevilt, hakkas viiulimängu<br />
õppima ülivara – 2-aastaselt! Esimesed esinemiskogemused sai ta juba 3-aastaselt,<br />
esinedes seansside vaheajal kinos Grand Marina. K. Lareni džässihuvi on pärit Tallinna<br />
Reaalkooli aegadest, kus õppimise ajal mängis ta nii kooli sümfoniett- kui tantsuorkestris.<br />
Tema koolivendadeks olid Emil Laansoo, Kalju Hollas, Ilmar Laaban, Eugen Raudsepp, kui<br />
mainida vaid muusikas nime teinud mehi. 1941 küüditati tema isa ja ta pidi ise eluga hakkama<br />
saama. Tänu heale viiulimängu oskusele õnnestuski K. Larenil majanduslikult toime tulla. Ta<br />
käis asendusmängijaks mitmetes restoranides, kõige sagedamini Mustas Kassis ja Glorias.<br />
Ühe suve töötas Pirita Rannahoones ja ka juhuslikele pidudele oli tal tihti pakku-misi. Sageli<br />
oli tema partneriks koolivend Ilmar Laaban, kes tema hinnangul oli päris hea džässpianist.<br />
Koos Laabaniga olid nad ka 1942. aastal ühe rindetrupi koosseisus, lõbustades paari nädala<br />
vältel idarinde võitlejaid. Eespool mainitud H. Speegi orkestri Plaza-kontsertide ajal oli ta<br />
juba orkestri põhikoosseisus. Lühikese Soome-perioodi järel, millest oli eespool juba juttu,<br />
esines ta Rootsis nii koos E. Raudsepa kvintetiga kui ka mitmesuguste muude koosseisudega,<br />
sageli teenis leivaraha ka nn kõrtsimuusikuna koos Ilmar Laabani või kohalike muusikutega.<br />
1944 asus ta Stockholmi <strong>ülikool</strong>is majandust õppima, 1946 siirdus edasi Ameerikasse, kus<br />
tegi hiilgava ärimehekarjääri ja veedab praegu muretuid vanaduspäevi. Pillimänguga oli<br />
Rootsist lahkumisega kahjuks lõpp. 11<br />
10 Compe teoste nimekiri (TMM F M 421, N 2, S 35).<br />
11 Andmed võetud K. Lareni kirjadest autorile 1.12.1994 ja 15.12.1994.<br />
192