tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

Lahkunud 1937. aasta lõpul Poolasse, kus elas tema õde Gerda Parasewicz, töötas ta mitmetel
insenerikohtadel algul Varssavis, siis Danzigis, pärast sõda Sopotis. Inseneritöö kõrvalt
hakkas ta aktiivsemalt tegelema komponeerimisega, mis teda varemgi oli huvitanud. 1938
valmis tal klaverikontsert, ta komponeeris üsna palju miniatuure ja isegi tšellokontserdi oma
väimehele Jerzy W�s�awskile, kes oli Varssavi Suure Ooperiteatri kontsertmeister (Compe
tütar oli samas priimabaleriin). Compe teoseid mängis Varssavi Raadio kammerorkester ja ka
Poola Raadio orkester, ta võeti Poola Heliloojate Liidu liikmeks 10 .
Ajas tagasi minnes tasuks meenutada, et 1929. aastal käis V. Compe koos Mihkel Aitsamiga
maal rahvaviise kogumas ja avaldas OÜ Esto-Muusika kirjastuses “50 Eesti tantsu viiulile ehk
klaverile”.
Lõpetuseks jääb lisada, et V. Compe talent ei piirdunud sugugi muusikaga, ta tegeles aktiivselt
ka maalimisega, nagu tõendab tütre poolt Eestisse saadetud foto ühest tema üsnagi heas
köölerlikus stiilis tehtud maalist “Eesti taluõu” (Ojakäär 2000: 97). Compe suri Sopotis 1968.
aastal ja on sinna ka maetud.
Kuno Laren (Boris Kuum), E. Raudsepa ansamblikaaslane Rootsi-päevilt, hakkas viiulimängu
õppima ülivara – 2-aastaselt! Esimesed esinemiskogemused sai ta juba 3-aastaselt,
esinedes seansside vaheajal kinos Grand Marina. K. Lareni džässihuvi on pärit Tallinna
Reaalkooli aegadest, kus õppimise ajal mängis ta nii kooli sümfoniett- kui tantsuorkestris.
Tema koolivendadeks olid Emil Laansoo, Kalju Hollas, Ilmar Laaban, Eugen Raudsepp, kui
mainida vaid muusikas nime teinud mehi. 1941 küüditati tema isa ja ta pidi ise eluga hakkama
saama. Tänu heale viiulimängu oskusele õnnestuski K. Larenil majanduslikult toime tulla. Ta
käis asendusmängijaks mitmetes restoranides, kõige sagedamini Mustas Kassis ja Glorias.
Ühe suve töötas Pirita Rannahoones ja ka juhuslikele pidudele oli tal tihti pakku-misi. Sageli
oli tema partneriks koolivend Ilmar Laaban, kes tema hinnangul oli päris hea džässpianist.
Koos Laabaniga olid nad ka 1942. aastal ühe rindetrupi koosseisus, lõbustades paari nädala
vältel idarinde võitlejaid. Eespool mainitud H. Speegi orkestri Plaza-kontsertide ajal oli ta
juba orkestri põhikoosseisus. Lühikese Soome-perioodi järel, millest oli eespool juba juttu,
esines ta Rootsis nii koos E. Raudsepa kvintetiga kui ka mitmesuguste muude koosseisudega,
sageli teenis leivaraha ka nn kõrtsimuusikuna koos Ilmar Laabani või kohalike muusikutega.
1944 asus ta Stockholmi ülikoolis majandust õppima, 1946 siirdus edasi Ameerikasse, kus
tegi hiilgava ärimehekarjääri ja veedab praegu muretuid vanaduspäevi. Pillimänguga oli
Rootsist lahkumisega kahjuks lõpp. 11
10 Compe teoste nimekiri (TMM F M 421, N 2, S 35).
11 Andmed võetud K. Lareni kirjadest autorile 1.12.1994 ja 15.12.1994.
192