tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

E. Juštšuk 301 (1921–2003) sündis Tartus töösturi perekonnas, tema isa Jaan oli rahvuselt
ukrainlane, ema Marta eestlanna. 1940. aastal lõpetas ta Tallinna Reaalgümnaasiumi, jätkates
1940–1943 Tallinna Tehnikaülikoolis ja õppides samal ajal ka Tallinna Konservatooriumis
prof. A. Lemba juures. 1943–1944 oli ta vabatahtlikuna Soome sõjaväes, kust siirdus Rootsi
ja lõpetas Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli puidutehnoloogina. Oma erialal tegi ta tähelepanuväärse
rahvusvahelise karjääri, millest on pikemalt kirjutanud tema kolleeg Malev Margus
(2001, nr 1: 2).
E. Juštšuki aktiivsem muusikutegevus piirduski džässiliku meeleolumuusika mängimisega
üliõpilasaastail Stockholmi restoranides. Miks ta gümnaasiumipäevil aktiivsem ei olnud, ei
oska arvata, sest võimalusi selleks oleks tõenäoliselt vanema venna Joann Juštšuki 302 (siis
juba tuntud bassimängija) kaasabil kindlasti leida võinud. Küsida pole seda kahjuks enam
kelleltki, sest nii tema ise kui vend Joann on surnud, tema rootslannast abikaasa, tänu kellele
need andmed ja fotod siinkirjutaja kasutada on, ei oska neile küsimustele vastata, kuna nad
tutvusid alles Rootsis. Seega, tõenäoliselt põhjus, miks temast varem Eestis kirjutatud ei ole,
seostub suurel määral pärast sõda meil valitsenud poliitilise olukorraga, sest vend Joannil oli
ilmselt piisavalt põhjust oma Soome sõjaväes teeninud vennast vaikida, pealegi puudusid meil
ju pikka aega igasugused andmed eksiili siirdunud džässmuusikute kohta. Musitseerimine jäi
E. Juštšuki lemmikharrastuseks siiski elu lõpuni. 303
Rahvusvahelise tunnustuse džässmuusikuna on selle põlvkonna eestlastest pälvinud veel
Armas Maiste. Temast kui Eesti džässmuusikust saab rääkida küll ainult tinglikult; täpsem
oleks öelda eesti soost džässmuusik, sest kodumaalt lahkudes oli ta liialt noor, nii et on raske
oletada, kui palju tema valikutes oli meil valitsenud õhustiku mõju. See pole küll võimatu,
sest nagu meenutab O. Avarmaa, 304 oli tol ajal “džäss õhus” ja temastki sai, hoolimata sellest,
et nende peres muusikuid polnud, džässihuviline juba 10-aastaselt. Tõenäolisem on siiski
arvata, et A. Maiste muusikalised suundumused kujunesid välja Rootsis 305 ja Kanadas. Kahjuks
ei ole õnnestunud temaga kontakti luua, et neid küsimusi otse temalt küsida, seepärast
tuleb leppida Kanada Entsüklopeedia internetiversiooni ja A. Hirvesoo raamatus “Kõik ilmalaanen
laiali” toodud andmetega (Hirvesoo 1996: 299). Omaette näitaja on siinjuures fakt, et
nii suures riigis kui Kanada, kus on sadu maailmaklassiga džässmuusikuid alates Oscar
Petersonist, on tema saavutused tunnistatud entsüklopeediaartikli vääriliseks.
Armas (Art) Maiste sündis 9. märtsil 1929 Tallinnas, sõja ajal õppis Tallinna Konservatooriumis
A. Lemba klaveriklassis 306 , 1945–1949 Stockholmi Kuninglikus
Konservatooriumis S. Sundelli klassis. Alates 1950. aastast töötas Kanadas aastaid nii
Montreali raadio kergemuusikaorkestri kui Montreali sümfooniaorkestri pianistina. Samal ajal
oli ta ka aktiivne džässpianist, esinedes nii solistina kui koos selliste kuulsustega nagu Sammy
Davies Jr, Joyce Hahn (kellega ta 1950. aastate keskel ka abiellus), Michel Legrand, Maynard
Ferguson jt raadios, kontserdilaval ja televisioonis, harrastades nii klassikalist, kaasaegset ja
levimuusikat kui ka džässi. Ta on korduvalt esinenud Euroopas mainekatel Montreux’ (1971
301
Rootsis ja mujal Euroopas kasutati tavaliselt nimekuju Justsuk, vahel ka Jushtshuk.
302
Mutsu andmetel mängis J. Juštšuk saksofoni ja klaverit (Mutsu 1991: 91), Ojakääru andmetel oli ta
tunnustatud kontrabassimängija (Ojakäär 2003: 436).
303
A. Tamjärve kiri siinkirjutajale 26.07.2006.
304
O. Avarmaa kiri siinkirjutajale 18.06.2007.
305
Seda arvamust toetab ka Kanada Entsüklopeedia (http://www. Thecanadianencyclopedia.com Historica).
306
A. Lemba puhul köidab tähelepanu tema seotus džässmuusikute õpetamisega: tema õpilane oli soome varase
džässi silmapaistvaim pianist Robert von Essen, eestlastest õppisid tema juures Boris Kõrver, Eugen Juštšuk,
Armas Maiste, Kirill Raudsepp.
122