tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

GREIFFENHAGEN, O. 1937. Jazz-konzert. – Revalsche Zeitung, 21.10.
GUTMANN, H. 1932. Kerge muusika. – Päevalehe lisa “Kunst ja kirjandus”, 28.11, 41: 161–162.
HAAVISTO, J. 1996. Seven Decades of Finnish Jazz. Helsinki: Sibelius Academy.
HAAVISTO, J. 2000. Puuvillapelloilta kaskimaille. Helsinki: Otava.
HASSE, J. E. (koost). 1958. Ragtime. It’s History, Composers and Music. London.
HERSKOVITS, M. J. 1958. Acculturation: The Study of Cultural Contact. New York.
HIRVESOO, A. 1996. Kõik ilmalaanen laiali. Tallinn: Kupar.
HOMME Estonias Jazz-kontsert. 1939. – Uudisleht, 02.11.
HOVI, K. 2002. Viinisodasta kynttiläitoihin. Turu: Kirja-Aurora.
ILUS, A. (toim). 1994. Treffoonia 110. Tartu: HTG.
JAAKKO Vuormaa bildar eget band! 1944. – YAM, 1, 6.
JALKANEN, P. 1989. Alaska, Bombay ja Billy Boy. Jazzkulttuurin murros Helsingissä 1920-luvulla. Helsinki:
Hakapaino OY.
JAZZ i parkerna. 1965. Orkester Journalen, juuli/aug, 4.
JAZZ ja meie. 1928. Rahvaleht, 30.06.
1. JAZZKONTSERT Wiljandis. 1937 – Oma Maa, 15.09.
JAZZKONTSERT “Koidus”. 1937 – Oma Maa, 20.09.
JAZZ-MUUSIKA. Juhatab A. Sladkin. Lauluosad: E. Kruuda. 1930. – Postimees, 17.08.
JOHNSON, G. 1999. Funk Keyboards. The Complete Method. Hal-Leonard Corporatione.
JOON, H. 1995. Karksi kihelkond. Viljandi: AS Trükiekspert.
JÕGI, E. 2003. Hendrik Juurikas – kogu elu on muusika. Tallinn: EMA. [Õpetajate täienduskoolituse lõputöö].
JÜRGENSON, A. 2002. Siberi eestlaste territoriaalne identiteet. Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste
dissertatsioonid 7 [doktoriväitekiri]. Tallinn: TPÜ.
JÜRISSON, J. 1982. Karl Leichter ja eesti muusikaline kirjasõna. – Karl Leichter. Valik artikleid. Koost. J. Jürisson.
Tallinn: Eesti Raamat, 5–32.
JÜRISSON, J. 1987. Vanemuise orkestrist ja suvemuusikast. – Muusikalisi lehekülgi IV. Koost. E. Taru. Tallinn: Eesti
Raamat, 5–52.
KANGRO, B. (koost). 1984. Koolilinn Valga. Lund: Wallin & Dalholm Boktr.AB.
KARJAHÄRM, T., LUTS, H-M. 2005. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Tallinn: ARGO.
KART, L. 2004. Jazz in Search of Itself. New Haven and London: Yale University Press.
KASEMAA, O. 1983. Orkestriliikumisest XIX sajandi 80-ndatel aastatel. – Muusikalisi lehekülgi III. Koost. P. Kuusk.
Tallinn: Eesti Raamat, 20–45.
KASEMAA, O. 1983. Orkestrimänguharrastuse ulatus ja levik Eestis aastail 1818–1917. – ENSV TA Toimetised (toim.
M. Raudsepp), 31/1: Perioodika, 44–67.
KASEMAA, O. 2002. Saksofoni staatusest ja saatusest. – Teater.Muusika.Kino. Tallinn: Perioodika, 46–52.
KENNEY, H. W. 1995. Context and Definition of Jazz. – Ed. by K. Gabbard. Jazz among the discourses. Durham and
London: Duke University Press.
KERGE muusa. – Ringhääling. Eesti Ringhäälingu Almanahh. Koost. R. Tohver. Tallinn, 1944, 29–30.
KERMIK, H. 1983. Ullo Toomi kaerajaanist tantsupeoni. Tallinn: Eesti Raamat.
KIILASPEA, A. 1975. Puhkpillimuusika. – Eesti Muusika II. Koost. A. Vahter. Tallinn: Eesti Raamat, 460–478.
KIKERPUU, K. 2006. Jazzharmoonia. Tallinn: Pakett.
KIRME, M. 1995. = Maris Männik 1995. Eesti muusika vastukajadest Soomes 1920.–30. aastail. – Eesti kultuuriloost
20. sajandi esimesel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised A 3 Humaniora. Toim. Kaalu Kirme, Helgi
Vihma, Maris Männik. Tallinna Pedagoogikaülikool, 153–165.
131