06.01.2013 Views

tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Kava juurde tagasi tulles tundub siiski, et Blanteri “Katjuša” ja “Funiculi... ”, kuigi head<br />

teemad töötlusteks, võeti kavasse poliitilistel motiividel. Tasub peatuda ka kava 8. numbril<br />

“Kuri kuningas”. See oli humoorikas muinasjutt, mille jutustas teadustaja Henry Ambel<br />

orkestri muusikaliste illustratsioonide saatel. Näiteks iseloomustas kuningat torisev tromboon,<br />

printsessi piiksuv klarnet, uljast rüütlit sõjakas trompet jne. Speek oli seda kuulnud BBC-st ja<br />

sellest kujunes lustakas vahepala temagi orkestri esituses (Ojakäär 2003: 113). Muu hulgas<br />

lisatagu sedagi, et kuigi kavast ei paista, on siinkirjutaja käsutuses olevate andmete alusel<br />

põhjust arvata, et sellel kontserdil 14. numbrina esinenud sekstetis ei mänginud viiulit mitte<br />

Jossif Šagal, nagu väidab V. Ojakäär (2003: 114), vaid hoopis Kuno Laren. Aluse selleks<br />

annab K. Lareni kiri, 202 kus ta räägib muu hulgas sellest, et mängis kõnealusel kontserdil väikese<br />

ansambliga mõned lood suure orkestri kava sees (H. Speek aga kahjuks seda situatsiooni<br />

ei mäleta 203 ). Toodud versioon tundub tõesem hoolimata faktist, et kavalehel pole K. Lareni<br />

nime. Tuleb kindlasti arvesse võtta tõsiasja, et ka kõikide eelmiste kontsertide puhul on iga<br />

kord olnud kavades mõningaid ebatäpsusi, neist ei pääsenud ka Speek (Ojakäär 2003: 111).<br />

4.2.2. Leo Tautsi Tartu-kontsert<br />

1941. aasta kevadel (kuupäev ei ole kahjuks teada) toimus Tallinna eeskujul džässikontsert ka<br />

Tartus, korraldajaks Leo Tauts. Selle kontserdi kohta ei ole säilinud ühtki trükis ilmunud<br />

dokumenti, kasutatav informatsioon on pärit Robert Tilgari päevikust (Tilgar II: 101). Tema<br />

andmeid ajalehes Tartu Kommunist 204 ilmunud reklaamidega võrreldes tundub reaalne, et<br />

kõnealune kontsert võis toimuda 1. märtsil, kui ajalehe teatel toimus Vanemuises Ameerika<br />

muusika-, laulu- ja tantsude õhtu, kus esines Vanemuise jazzorkester L. Tautsi juhatusel.<br />

Kuna antud juhul langevad kokku nii sisu, esinejad, toimumispaik kui ka aeg (kevad 1941),<br />

tundub, et see võikski reaalselt olla Tilgari mainitud kontsert. Tema päevikus on kirjas ka<br />

L. Tautsi orkestri koosseis, põhiliselt Vanemuise muusikud: Elmar Pert (as, cl), Rudolf<br />

Tooren (as), Enn Leetna (ts), Aksel Ennok, August Metsa (tr), Kangur ja Reidoja (trb), Elmar<br />

Luhats ja Oskar Saar (b), Harry Teffel (kl) ja Julius Marran (dr). Lisaks oli koosseisus veel<br />

kolm viiuldajat, kelle nimesid Tilgar ei tea. 205 Küll aga selgub samast allikast osa kontserdi<br />

kavast: P. Veebeli seatud parafraas Paul Dresseri “Lapsepõlve kodu” ainetel, G. Gershwini<br />

“Rhapsody in Blue” ja P. Veebeli “Jazz-meeste heliredel” – kõik kolm esitatud ka P. Veebeli<br />

varasematel kontsertidel. Seega pole võimatu, et kavas oli rohkemgi P. Veebelilt laenatud<br />

seadeid. Nagu R. Tilgari märkmetest selgub, mängis “Rhapsody in Blue” soolopartiid Leo<br />

Tauts ise. Kuigi Tilgar tema mängu kohta midagi ei kirjuta, võib L. Tautsi pianistlikke võimeid<br />

ja nõudlikkust teades järeldada, et esitusele polnud midagi ette heita. Küll on R. Tilgar<br />

aga kriitiline orkestri suhtes, leides, et tehtud on vähe tööd ja seetõttu kannatab nende mäng<br />

ebaühtluse all. Eriti sobimatuna tuuakse välja E. Perdi ülepakutud mängumaneer (R. Tilgar II:<br />

101). Küllap oli siin oma osa ka L. Tautsi siis veel napil orkestrijuhi kogemusel.<br />

Kui võrrelda kõiki teadaolevaid varemtoimunud džässikontserte, torkab silma, et Tautsi<br />

kontsert sarnaneb oma olemuselt rohkem Veebeli nn “jazz-sümfooniliste” kontsertidega kui<br />

Speegi puhtalt svingstiilis kontserdiga, seda nii orkestri koosseisu (viiulid) kui kava poolest.<br />

202<br />

K. Lareni kiri autorile 1.12.2004.<br />

203<br />

Intervjuu siinkirjutajale 21.01.2005 Stockholmis.<br />

204<br />

Tartu Kommunist 1941, 28.02 ja 1.03.<br />

205<br />

Üks neist võis olla Raimond Otsman, kes sugulaste andmeil töötas sel ajal Vanemuise orkestris ja A. Mutsu<br />

andmeil oli ka üks Kuldse 7 asutajaliikmeist (Mutsu 1991, 6: 23). Teine juurdevõetud viiuldaja võis<br />

V. Ojakääru arvates olla suure tõenäosusega Herbert Olm, kes töötas sel ajal samuti Vanemuise orkestris ja<br />

esines ka oma kvartetiga Vanemuise einelauas (Ojakäär 2003: 140).<br />

92

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!