tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kava juurde tagasi tulles tundub siiski, et Blanteri “Katjuša” ja “Funiculi... ”, kuigi head<br />
teemad töötlusteks, võeti kavasse poliitilistel motiividel. Tasub peatuda ka kava 8. numbril<br />
“Kuri kuningas”. See oli humoorikas muinasjutt, mille jutustas teadustaja Henry Ambel<br />
orkestri muusikaliste illustratsioonide saatel. Näiteks iseloomustas kuningat torisev tromboon,<br />
printsessi piiksuv klarnet, uljast rüütlit sõjakas trompet jne. Speek oli seda kuulnud BBC-st ja<br />
sellest kujunes lustakas vahepala temagi orkestri esituses (Ojakäär 2003: 113). Muu hulgas<br />
lisatagu sedagi, et kuigi kavast ei paista, on siinkirjutaja käsutuses olevate andmete alusel<br />
põhjust arvata, et sellel kontserdil 14. numbrina esinenud sekstetis ei mänginud viiulit mitte<br />
Jossif Šagal, nagu väidab V. Ojakäär (2003: 114), vaid hoopis Kuno Laren. Aluse selleks<br />
annab K. Lareni kiri, 202 kus ta räägib muu hulgas sellest, et mängis kõnealusel kontserdil väikese<br />
ansambliga mõned lood suure orkestri kava sees (H. Speek aga kahjuks seda situatsiooni<br />
ei mäleta 203 ). Toodud versioon tundub tõesem hoolimata faktist, et kavalehel pole K. Lareni<br />
nime. Tuleb kindlasti arvesse võtta tõsiasja, et ka kõikide eelmiste kontsertide puhul on iga<br />
kord olnud kavades mõningaid ebatäpsusi, neist ei pääsenud ka Speek (Ojakäär 2003: 111).<br />
4.2.2. Leo Tautsi Tartu-kontsert<br />
1941. aasta kevadel (kuupäev ei ole kahjuks teada) toimus Tallinna eeskujul džässikontsert ka<br />
Tartus, korraldajaks Leo Tauts. Selle kontserdi kohta ei ole säilinud ühtki trükis ilmunud<br />
dokumenti, kasutatav informatsioon on pärit Robert Tilgari päevikust (Tilgar II: 101). Tema<br />
andmeid ajalehes Tartu Kommunist 204 ilmunud reklaamidega võrreldes tundub reaalne, et<br />
kõnealune kontsert võis toimuda 1. märtsil, kui ajalehe teatel toimus Vanemuises Ameerika<br />
muusika-, laulu- ja tantsude õhtu, kus esines Vanemuise jazzorkester L. Tautsi juhatusel.<br />
Kuna antud juhul langevad kokku nii sisu, esinejad, toimumispaik kui ka aeg (kevad 1941),<br />
tundub, et see võikski reaalselt olla Tilgari mainitud kontsert. Tema päevikus on kirjas ka<br />
L. Tautsi orkestri koosseis, põhiliselt Vanemuise muusikud: Elmar Pert (as, cl), Rudolf<br />
Tooren (as), Enn Leetna (ts), Aksel Ennok, August Metsa (tr), Kangur ja Reidoja (trb), Elmar<br />
Luhats ja Oskar Saar (b), Harry Teffel (kl) ja Julius Marran (dr). Lisaks oli koosseisus veel<br />
kolm viiuldajat, kelle nimesid Tilgar ei tea. 205 Küll aga selgub samast allikast osa kontserdi<br />
kavast: P. Veebeli seatud parafraas Paul Dresseri “Lapsepõlve kodu” ainetel, G. Gershwini<br />
“Rhapsody in Blue” ja P. Veebeli “Jazz-meeste heliredel” – kõik kolm esitatud ka P. Veebeli<br />
varasematel kontsertidel. Seega pole võimatu, et kavas oli rohkemgi P. Veebelilt laenatud<br />
seadeid. Nagu R. Tilgari märkmetest selgub, mängis “Rhapsody in Blue” soolopartiid Leo<br />
Tauts ise. Kuigi Tilgar tema mängu kohta midagi ei kirjuta, võib L. Tautsi pianistlikke võimeid<br />
ja nõudlikkust teades järeldada, et esitusele polnud midagi ette heita. Küll on R. Tilgar<br />
aga kriitiline orkestri suhtes, leides, et tehtud on vähe tööd ja seetõttu kannatab nende mäng<br />
ebaühtluse all. Eriti sobimatuna tuuakse välja E. Perdi ülepakutud mängumaneer (R. Tilgar II:<br />
101). Küllap oli siin oma osa ka L. Tautsi siis veel napil orkestrijuhi kogemusel.<br />
Kui võrrelda kõiki teadaolevaid varemtoimunud džässikontserte, torkab silma, et Tautsi<br />
kontsert sarnaneb oma olemuselt rohkem Veebeli nn “jazz-sümfooniliste” kontsertidega kui<br />
Speegi puhtalt svingstiilis kontserdiga, seda nii orkestri koosseisu (viiulid) kui kava poolest.<br />
202<br />
K. Lareni kiri autorile 1.12.2004.<br />
203<br />
Intervjuu siinkirjutajale 21.01.2005 Stockholmis.<br />
204<br />
Tartu Kommunist 1941, 28.02 ja 1.03.<br />
205<br />
Üks neist võis olla Raimond Otsman, kes sugulaste andmeil töötas sel ajal Vanemuise orkestris ja A. Mutsu<br />
andmeil oli ka üks Kuldse 7 asutajaliikmeist (Mutsu 1991, 6: 23). Teine juurdevõetud viiuldaja võis<br />
V. Ojakääru arvates olla suure tõenäosusega Herbert Olm, kes töötas sel ajal samuti Vanemuise orkestris ja<br />
esines ka oma kvartetiga Vanemuise einelauas (Ojakäär 2003: 140).<br />
92