tallinna ülikool humanitaarteaduste dissertatsioonid - E-Ait

3.6.1. Džäss Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal
1940. aasta suvi algas nagu tavaliselt – kõik džässmuusikud (nagu teisedki muusikud), kes
polnud töölepingute tõttu suvel seotud, püüdsid leida suveks tööd kuurortlinnade orkestrites.
Vähendatud Kuldne 7 läks mängima Narva-Jõesuu Rannasalongi, Merry Swingers (R. Valgre,
G. Metssalu, K. Aavik, R. Järvi, U. Värk, A. Avasalu) alustas Pärnu Rannasalongis, Priit Veebel
Pirital (Ojakäär 2000: 409). Muutused ei lasknud ennast kaua oodata: juba 2. juuli Rahvalehes
võis uudiste rubriigist lugeda: “Vanad töölised Pärnu Rannahotelli. Esinduslikkude kuurortide
aeg on möödas. /.../ Rannahotelli personal (61): orkester, kelnerid, köögi- ja toateenijad
vallandatakse. Edaspidi tulevad ülevõtmisele Rannakohvik, Valgeranna kohvik ja Rannasalong”
156 . Sama protsess käivitus mujalgi – nii Haapsalus, Kuressaares kui Narva-Jõesuus, sest
nagu artiklis öeldud, oli esinduslike kuurortide aeg läbi. Suleti ka kinod, kohvikud ja restoranid,
mille tulemusena jäi tööta ainuüksi Tallinnas 169 muusikut (Kõrvits 1999: 15, 16). Nii tuligi
paljudel pillimeestel uuesti tööd otsima asuda. Nagu peagi selgus, oli see abinõu siiski ajutine, ja
pärast vajalikke ümberkorraldusi (sh ümbernimetamisi) avati need asutused varsti uuesti.
Kõige osavamalt orienteerus uues olukorras hea mänedžerivaistuga John Pori – ta asutas
Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkestri (edaspidi PBLM), mida juhatas E. Kitsemetsa
andmetel 1. juulini 1941 (Ojakäär 2003: 127), s.t praktiliselt evakuatsioonini. Nii
sündis esimene Eesti kutseline kontsertorkester. Orkestri põhijõu moodustasid Pori enda orkestri
pillimehed, juurde võeti mõned laevastiku pillimehed, tõenäoliselt üleajateenijad.
Võimalus orkester sel printsiibil komplekteerida tuli mängutasemele kahtlemata kasuks, sest
suurem osa orkestrist oli juba hästi “sisse mängitud”. Selles orkestris mänginud Erich Kitsemetsa
eraarhiivis on säilinud foto, kus tagaküljel on kirjas ka muusikute nimed, mille alusel
osutus võimalikuks tuvastada selle isikkoosseis (vt foto 51). Kahjuks on seal kirjas vaid
perekonnanimed, juurdevõetud muusikute eesnimesid pole õnnestunud tuvastada. Samast
allikast on ka teada, et orkestri koosseisus oli üks trompetist rohkem, aga teda sel pildil ei ole
ja tema nimi ei meenunud ka E. Kitsemetsale. Umbes poole aasta pärast asendas orkestrist
lahkunud Freibergi Erich Kõlar, kelle asemele omakorda veidi hiljem tuli Elmar Kruus. Pori
ja Kaasik mängisid vajadusel ka viiulit (Ojakäär 2003: 125, 126).
Huvitaval kombel jätkas 1940. aasta suvel, hoolimata publiku vähesusest, endise hooga
Narva-Jõesuu Rannasalong. Nii juhtuski, et Pärnust vallandatud Merry Swingers siirdus
Nikolai Kultase kutsel, kes oli sel ajal Narva Kaubastu ühiskondliku toitlustamise osakonna
juhataja (Lauri 1991: 43), edasi sinna. Raimond Valgre eelistas Pärnusse jääda, tema asemel
hakkas klaverit mängima tartlane Leo Tauts. Narva-Jõesuu Rannasalongi alumises saalis
mängis samal ajal suurem koosseis: Kaino Peebo ja Hans Jänes (as), Jossif Šagal (ts,v),
Arnold Plees (tr), Rudolf Kivi (trb), Heino Uibopuu (kl), Meinhard Kask (b,v), Julius Marran
(dr). Võimalik, et osales ka Gert Martinson (as) H. Jänese asemel (Ojakäär 2003: 130).
1940./1941. aasta talvehooajaks läks osa Tallinna pillimehi Tartu parematesse restoranidesse
– Merry Swingers Sinimandriasse (olude sunnil ilma Valgreta, sest restorani peremees tegi
orkestri komplekteerimise ülesandeks tartlasele Heino Uibopuule, kes ise pianistiks soovis
jääda; vt foto 52), Mihkel Kranig (as,v), Evald Talvari (as, cl, v), Oskar Ernesaks (ts), Arnold
Plees (tr), Karl Laama (kl), Ernst Puju (b) ja Leo Taube (dr) aga Vanemuise restorani
(Ojakäär 2003: 175).
Seda hooaega iseloomustab üldse pillimeeste suur liikuvus ühest töökohast teise, ühest orkestrist
teise. Põhjuseks oli ilmselt tõsiasi, et uue korra tingimustes lõpetati paljude professionaalsete
muusikakollektiivide (nt sõjaväeorkestrite) töö. Seoses uute tõekspidamistega lõpetati
ka enamiku seltside tegevus (Karjahärm, Luts 2005: 38), mille tulemusena lõppes nende
156 Rahvaleht 1940, 2.07.
77